EÜL: vanu andmeid ei saa üle kanda reformitud süsteemile

FOTO: SCANPIX

Haridusministeeriumi väide, et tudengid on rahul praeguse süsteemiga, põhineb vanadel andmetel 2010. aastast, mitte uuel süsteemil, mille alustalad 2012. aasta sügisel paika pandi ja mille õppetoetuste osa tuleb lugemisele sügisel.

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) pole väitnud, et vana ehk hetkel veel kehtiva süsteemiga pole keegi rahul.

«Ka meie kontoris on olemas Eurostudenti uuring. Aga me protesteerime selle vastu, et kuna uue süsteemi raames kaob paindlikum õppekoormus ja tudengid enam töötada ei saa, peab sügisene eelnõu seda rahaliselt korvama, kuid EÜL arvutused näitavad, et seda ei toimu,» sõnas EÜLi esimees Eimar Veldre.

«Ministeeriumi vastus on hea näide üldisest retoorikast, kus demagoogiliselt esitatakse 2010. aasta andmeid, kuigi süsteem läbis kevadel väga põhjalikud muutused, mis ongi need, mille kontekstis EÜL protesteerib,» selgitas Veldre.

Haridusministeerium ütleb oma avalduses, et Eurostudenti uuring osutab ka sellele, et kuni 24-aastaste Eesti tudengite kuusissetulekust moodustas tööga saadud sissetulek keskmiselt 136 eurot. Järgmisest aastast kehtima hakkava vajaduspõhise toetuse suurus saab olema 135 eurot.

Ministeerium väljendab arvuliselt, justkui see korvaks midagi, kuid jätab mainimata, et kui palka sai enamik tudengitest, siis toetust saab väike osa. «Ülejäänutele ei korvata seda kahju, mis neil töölkäimise võimaluse äravõtmisega tehakse,» lausus Veldre.

Haridusministeerium väidab veel, et EÜL soovib tudengitele anda majanduslikud erivajadused ja et kõikidele enam kui 18-aastastele ülikoolis õppijatele makstaks Eesti keskmisega võrdset toetust. EÜL tunnistab säärase nõudmise samuti ebareaalseks ning polegi seda nõudnud.

«EÜL nõuab toetussüsteemi diferentseerimist, et seda võiks taotleda rohkem kui vaid tilluke osa tudengitest – see tähendab, et tudengit ei seotaks automaatselt tema perega ja arvestataks ka näiteks seda, kas tudeng õpib teises linnas,» ütles Veldre.

«On kahju vaadata, kuidas riik suhtub kõrgharidusse, mis peaks olema riigi tulevik. Leevenduseks soovitatakse võtta õppelaenu, mis hetkel on võrdne tarbimislaenuga,» tõdes Veldre. «Oleme esitanud terviklikud ettepanekud ja võimalikud lahendused, muutmaks õppetoetuste ja –laenud süsteemi, aga kui neid ei arvestata, on meil 2013. aastal sisseastunutest väga kahju.»

Tagasi üles