Eesti Kaupmeeste Liit leiab, et uute tubakakeeldude ja -piirangute kehtestamise asemel tuleks tõhustada juba olemasolevate nõuete täitmise kontrolli ja pöörata rohkem tähelepanu salaturu piiramisele.
Kaupmeeste liit: tubakakeelud ja -piirangud ei anna head tulemust
7. august 2012, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai ütles Postimehele sotsiaalministeeriumi töögrupi seniseid ettepanekuid kommenteerides, et hea lahenduse leidmine on keeruline, sest see peaks hõlmama probleemi kõiki osi: säästma rahva tervist, vähendama illegaalse kaubanduse võidukäiku ning tooma riigile enam maksutulu. «Oleme kindlad, et pelk ülereguleerimine, keelud ja piirangud ei anna head tulemust – vaja on kompleksseid lahendusi,» lausus ta.
Rääkides töörühmas kõne all olevast ettepanekust keelata kauplustes tubakatoodete väljapanek ja reklaam, ütles Merilai, et kui suruda legaalsed sigaretid käsu korras lihtsalt leti alla, avaldab see suurt mõju salaturu kasvule.
«Seda enam, et salakaubandus ei ole tänases ühiskonnas taunitav – konjunktuuriinstituudi küsitluste andmetel eelistab vaid 66 protsenti tarbijatest osta legaalseid sigarette,» märkis ta ning juhtis tähelepanu, et sigarettide illegaalse kaubanduse turuosa ulatus instituudi andmetel mullu 24–29 protsendini ning riigil jäi aktsiisi ja käibemaksuna saamata ligikaudu 61 miljonit eurot.
Illegaalset kaubandust soodustab Merilai sõnul sigarettide hinnavahe. «Kui praegu on salasigaretid legaalsetest pea pooleteist korda odavamad, siis see vahe kasvab veelgi, sest riigi eelarvestrateegia kohaselt kerkib tubakaaktsiis edaspidi tempoga viis protsenti aastas,» ütles ta. Aktsiisi kerkimisest võidavad illegaalse kaubandusega tegelejad tema sõnul suuri summasid, kuna Eestis moodustavad suitsupaki hinnast peamise osa maksud – aktsiisi- ja käibemaksu osa on sigarettide jaehinnast keskmiselt 84 protsenti.
Tubakatoodete reklaam, mille keelamist müügikohtades on töörühm samuti arutanud, on Merilai sõnul juba praegu õigusaktidega korralikult reguleeritud. Seetõttu on liit tema sõnul ka seisukohal, et legaalselt toodetud ja turustatud tubakatoodete kohta peaks saama müügikohtades mõistlikus ulatuses teavet anda. «Kaupade väljapanek on meie meelest pigem teave, mitte reklaam,» lisas ta.
Merilai avaldas lootust, et töögrupp läheneb probleemile kompleksselt ja püüab parima võimaliku lahenduse leidmiseks ühiskonnas ka diskussiooni algatada. «Loomulikult on tubaka- ja alkoholitooted tervist kahjustavad ning seega ei tohi unustada ei rahva teavitamist ega ka suitsetamisest loobumise nõustamise teenuse paremat kättesaadavust,» ütles ta, avaldades ühtlasi toetust ideele lubada sigarettidega koos müüa suitsetamisest loobumist soodustavaid käsimüügiravimeid.
Riikliku tubakapoliitika kontseptsiooni ehk niinimetatud rohelise raamatu koostamise lõpetab mullu novembris loodud töörühm septembri lõpuks. Pärast ettepanekute formuleerimist arutab töörühma välja pakutut valitsus ning seejärel hakkab sotsiaalministeerium järgmisel aastal ette valmistama vastavaid seadusemuudatusi. Tubakapoliitika ülevaatamise kohustuse pani sotsiaalministeeriumile valitsuse tegevusprogramm.