Täna Juku-Kalle Raidi poolt kokku kutsutud Eesti erakondade ja poliitiliste kodanikuühenduste ümarlauas nõuti valitsuselt ja Euroopa Liidult peamiselt Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) lepingute kohta täieliku infot, põhjalikke analüüse ning ratifitseerimise otsustamist rahvahääletusel.
Keskpäeval kogunesid Viru hotelli konverentsisaali riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liikme, parteitu Juku-Kalle Raidi kutsel parlamendierakondade, fraktsioonitute riigikogulaste, parlamendis esindamata erakondade ning poliitiliste kodanikuühenduste esindajad. Riigikogu erakondadest polnud esindatud vaid Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Raidi sõnul kutsus ta ümarlaua kokku näitamaks, et mitte kõik poliitilised jõud pole ESMiga liitumisest sellises vaimustuses nagu rahandusminister Jürgen Ligi. Ta lisas, et kõik ümarlaual kõlanud arvamused pannakse lindilt kirja ning väljatrükid jõuavad homse istungi eel riigikogu liikmete töölaudadele.
Raid tõi välja mõned küsimused, mis Eestis ESMiga seoses tekkinud on, näiteks kas 2003. aastal Euroopa Liiduga liitumiseks rahvahääletusel saadud mandaat lubab ESMiga liituda või miks kiirustab Eesti enda otsusega, kui on selge, et septembri keskel tulevast Saksa konstitutsioonikohtu otsusest sõltub tegelik ESMi tulevik ning enne seda midagi ei juhtu.
Kõigile ümarlaual osalejatele oli oma mõtete või avalduste esitamiseks kolm minutit ning üldiselt suutsid kõnelejad ajalimiidist kinni pidada.
Esimesena said sõna parlamendivälised erakonnad ning alustas Vello Leito Eesti Iseseisvusparteist, väites, et Eesti liitumine Euroopa Liiduga polnud rahvusvaheline leping vaid föderatsiooniga liitumine. Tema sõnul on praeguseks Euroopa Liidus kujunenud olukord, kus ei võida mitte kõik liikmesriigid vaid ainult vähesed, kes võtavad kõik.
Rein Koch Eesti Vabadusparteist-Põllumeeste Kogust märkis, et otsustamiseks on kõigepealt vaja õiget, usaldusväärset ja terviklikku infot, mida ESMi kohta pole praegu kellelegi. «Vaja on ESMi lepingute täpset ja korrektset tõlget eesti keelde, mis kajastaks ka algteksti tinglikkust ja ambivalentsust,» sõnas ta. Ta lisas, et praegu pole riigikogu pädev ESMiga liitumist otsustama, sest pole ei algandmeid ega analüüsi. EVPK toetab rahvahääletust ESMi küsimuses, millele eelneks erinevate institutsioonide nagu õiguskantsler, riigikohus ja teiste seisukohtade avaldamine.
Roheliste esindaja Andres Tinni sõnul võib nii suuri kohustusi, nagu ESMiga kaasneda võivad, riigile võtta vaid kõrgeima võimu kandja ehk rahvas referendumil. Tinni hinnangul tekitab küsimusi, miks peab Euroopa Liit looma oma probleemide lahendamiseks välislepingutega uusi institutsioone ja struktuure juurde. «Euroopa Liidu probleemidega peaksid hakkama saama olemasolevad struktuurid ja institutsioonid ühenduse sees,» sõnas Tinn. Tema hinnangul pole ESMiga liitumise järel võimalik näha lahendust, millega raha Eestist välja ei liiguks, sest Saksa ja Prantsuse pankade poolt Kreekas ja Hispaanias kantud kahjud jäetakse euroala maksumaksjate kanda.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Henn Põlluaasa hinnangul oli riigikohtu napp heakskiit ESMiga ühinemise põhiseaduslikkusele poliitiline, mitte juriidiline otsus ning seda tehes rikuti euro stabiilsuse huvides seadust. Põlluaas tõi välja, et ESMiga liitudes ei saa sellest lepingust välja astuda, Eesti ei omaks selles otsustus- ega kontrolliõigust. «Eestil pole ka võimalust ESMist abi saada, sest meie finantskriis ei saaks olla kunagi nii suur, et see hakkaks euro stabiilsust ohustama,» lausus ta.
Põlluaasa sõnul ei lahenda ESM kuidagi Lõuna-Euroopa riikide probleeme, nimetades Kreeka ja Hispaania toetamist mõttetuks ja lausrumaluseks. ESMiga liitumine tähendaks tema meelest riigieelarvest kahe kolmandiku üle otsustamise õiguse Brüsselisse delegeerimist ning seda, et Eesti võtab seetõttu järeltulevate põlvede arvel hiigelvõla ning paneb mängu seni kogutud reservid, millega saaks oma riiki arendada.
«Eesti peab kasutama vetot fiskaaluniooni ja pangandusliidu loomise küsimustes,» sõnas Põlluaas, väites, et selliste plaanide eesmärgiks on rahvusriikide asendamine föderaalse Euroopa Ühendriigiga.
Urmas Ott MTÜst Vaba Isamaaline Kodanik (VIK) luges ette ühenduse pöördumise, milles tõi välja, et kuigi juba homme alustab riigikogu ESMiga liitumise arutelu, pole siiani avaldatud häid ja põhjalikke riskihinnanguid ega analüüse, mida liitumine Eestile kaasa tooks. Riigikohus vaagis tema sõnul vaid ESMi kiirmenetluse vetoreeglite vastavust Eesti põhiseadusega.
Ott toonitas, et ühendus ei kahtle ESMi vajalikkuses, kuid mehhanism peab sel juhul olema kriisiriikide probleemide raviks, mitte lahenduse edasilükkajaks. Oti hinnangul on valitsus juba oma võimupiire ületanud ning riigikogu rolli vähendanud, selle tasakaalustamiseks on oluline, et ESMiga liitumise otsus sünniks parlamendi suure saali aruteludes kolme lugemisega. VIK peab ESMi välislepinguks, mille üle referendumit korraldada ei saa, kuid soovib järgmiste eurointegratsiooni sammude kinnitamist rahva poolt referendumil.
Keskerakonna esindaja, riigikogulane Priit Toobal märkis, et Keskerakonna seisukoht selgub homme fraktsiooni koosolekul. «Iga poliitik peaks ESMiga liitumist arutades mõtlema, kust võtab Eesti seitsme päevaga 1,7 miljardit eurot, kas see tuleks laenust, reservidest,» lisas ta.
Toobali hinnangul on 2003. aastal Euroopa Liiduga ühinemiseks saadud mandaat ammendunud, sest kui tollal lubati, et Eesti ei pea teiste riikide kohustuste ja võlgade pärast muretsema või neid tagasi maksma, siis tänaseks on olukord selgelt vastupidine. Toobal käis välja küsimuse, mille ta rahvahääletusele paneks: «Kas olete nõus, et Eesti maksab kinni teiste riikide võlad?»
IRLi fraktsiooni kuuluv Andres Herkel vaidles sellisele küsimusepüstitusele vastu. «Kui küsida, kas Eesti koos teiste riikidega peab osalema euro stabiilsust tagavates mehhanismides, siis sellele on juba võimalik jaatavaid vastuseid saada,» lausus Herkel. Ta tunnistas, et ESMiga on probleeme ka pärast seda, kui riigikohus sellele õigusliku hinnangu on andnud, näiteks see, mil määral rahandusotsuste tegemine rahvusriigist väljapoole antakse.
«Ma pole küll finantsist, aga ESM ja finantslepete tingimuste täitmine ja kokkuhoiupoliitika peaksid tagama euroala stabiilsuse,» oli Herkel optimistlikum kui mitmed teised kõnelejad. Ta lisas, et on vastu sellele, et ESMi ratifitseerimise ja rakendamisega seotud küsimusi käsitletakse koos ühes eelnõus. Tema hinnangul saaks need eraldada ning kui ESMi peaks riigikogu kiiresti, enne Saksa konstitutsioonikohtu otsust ja veel enne kuu lõppu ratifitseerima, siis ESMi rakendamise üksikasjad peaksid riigikogu komisjonid veel läbi arutama. See näitaks tema hinnangul seda, et riigikogu töötab ning välistab ohu, et Eesti jääb pärast sakslaste otsust ESMi küsimuses poliitilisse isolatsiooni.
«Perspektiivis võib kujuneda olukord, kus Põhja-Euroopa riigid protesteerivad stabiilsusmehhanismide ja solidaarsuspoliitika vastu ning Lõuna-Euroopa riikides protesteeritakse kokkuhoiumeetmete vastu. Kõik protesteerivad ja keegi pole rahul,» ütles Herkel.
Reformierakondlase Igor Gräzini sõnul on riigikogule esitatud ESMi puudutavad materjalid halvasti ja ebatäpselt, «haltuurana» tõlgitud. «Riigikogule on esitatud väärtõlge,» sõnas Gräzin ning tõi kaks näidet, kus ingliskeelsetes tekstides on mitmed olulised mitmetimõistmised, mis eestikeelsest versioonist puuduvad. Tema hinnangul saab finantspoliitilisi makrootsuseid rahvahääletusele panna ning seda tuleks ka teha. «Euroopa Liiduga liitumise eel ei räägitud meile euroala stabiilsusest ega solidaarsusest. Ilget pappi lubati, «kus seal hakkab raha tulema»,» meenutas ta.
Gräzin lisas, et Kreeka, Hispaania, ka Itaalia pole tahtnud oma probleemidega tegeleda ning ainult kärpimisest ja kokkuhoiust pole kasu, kui nendega ei kaasne struktuursed muutused ning majandusvabaduse kasv. Ta tõi välja, et kui näiteks samuti hiljuti majanduskriisis kannatanud Eesti või Iirimaa on maailmas majandusvabaduselt tipu lähedal, siis Lõuna-Euroopa riigid jäävad samas arvestuses alles 60. ja 140. koha vahele.
Gräzin hoiatas ka, et viimase kahe nädala arengutest paistab, nagu tahaks Euroopa Liidu suurriigid ESMi muuta pangaks, mis ostaks kokku Hispaania ja Itaalia rämpsvõlakirjad, ning sel juhul ei tuleks ESMiga liitunud riikidele mingit raha tagasi.
Eesti Kristlike Demokraatide esindaja Peeter Võsu sõnul on Eesti 1,3 miljardi euro suurune osa ESMis ebaproportsionaalselt suur. Samuti pole tema hinnangul selge, mis saab siis, kui sellest rahast ei piisa või kui riigid, kelle laene me käendama nõustume, ei suuda oma laene tagasi maksta. «2008. aasta majanduskriisi järel tõsteti käibemaksu, töötuskindlustusmakset, aktsiise, maksukoormus tõusis. Enda jaoks Eesti laenu ei võtnud, aga nüüd peame laenama, et meist rikkamate riikide kulusid maksta,» rääkis Võsu ning avaldas kartust, et ESMiga liitumise järel kasvaks maksukoormus veelgi.
Juku-Kalle Raid lisas, et Eesti lubatud osa ESMis on konkurentsitult suurim, kui arvestada seda suhtena riigieelarvest. Igor Gräzin luges seepeale oma paberitelt maha tsitaadi, mis seda kinnitas, ning paljude jaoks üllatusena selgus, et see pärines rahandusminister Jürgen Ligi avaldusest.
Riigikogu «aknaaluste» ehk aprillis Keskerakonnast ja selle parlamendifraktsioonist lahkunutest moodustatud MTÜ Demokraadid esindaja Rainer Vakra heitis valitsusele ja Euroopa Liidu juhtidele ette, et eurokriisi lahendamisel muudetakse pidevalt kokkuleppeid ja mängureegleid.
Ta tõi näiteks, kuidas algul oli ESMi kiirmenetluse 85-protsendilise häälteenamuse nõue tähendanud riike ehk siis 15 riiki 17 euroala riigist oleks olnud piisav enamus ning ükskõik millised kolm riiki oleks saanud koostööd tehes vetoõigust rakendada. Mõni aeg hiljem aga otsustati, et 85-protsendiline enamus peab olema hoopis kapitalipõhine, mis tähendab, et tegelikult piisab ESMis otsustamiseks vaid kuue suurema riigi nõusolekust. Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Hispaania ja Kreeka oleksid kapitalipõhiselt üle 85 protsenti euroalast, kusjuures kolm viimast riiki oleksid ka tõenäolised abivajajad.
Vakra väitis, et algselt räägiti ESMist kui EFSFi asendajast ning sellega oleks Eesti osalus langenud 2 miljardilt eurolt 1,3 miljardile, kuid nüüd tundub, et mehhanismid on otsustatud liita ning Eesti osaks võib kujuneda hoopis 3,3 miljardit eurot.