Kutsealuste arv kasvas aastaga 2600 võrra

Äsja kaitseväkke jõudnud kutsealused.. Foto: Toomas Huik.

Valitsus arutas täna kaitseministeeriumi koostatud kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ülevaadet, millest selgus, et praegu on Eestis kokku üle 366 000 kaitseväekohuslast.

Alates 2007. aasta 1. detsembrist on aasta jooksul registrisse kantud kutsealuste arv tõusnud 2627 isiku võrra, kokku oli eelmise aasta lõpu seisuga kaitseressursside ametis kutsealustena arvel 48 459 Eesti kodanikku.

17-60-aastaseid kaitseväeteenistuskohuslastest meeskodanikke on Eestis arvel 366 040 isikut.

Märkimisväärselt on tõusnud alaliselt välismaal elavate kutsealuste osakaal - kui 2007. aastal oli vastav näitaja 5,5 protsenti, siis mullu juba 8 protsenti.

Eelmise aasta jooksul tegid kaitseressursside ameti arstlikud komisjonid kutsealuste kohta ligi 12 tuhat otsust, mille kohaselt mittekõlblikuks või ajutiselt mittekõlblikuks tunnistati 7396 noormeest ehk ligi 62 protsenti. Peamisteks põhjusteks olid lihasluukonna- ja sidekoe haigused ning psüühika- ja käitumishäired.

2008. aastal asus ajateenistuskohustust täitma 2824 kutsealust, teenistusse ei ilmunud 305 kutsealust.

Nõrga tervisliku seisundi tõttu vabastati mullu ajateenistusest ennetähtaegselt 311 ajateenijat 2824 teenistusse asunust ehk 11 protsenti.

Kõrvale hoitakse tervise või laenude pärast

Ajateenistusest kõrvalehoidmist põhjendavad pooled kutsealustest tervislike probleemidega. Ülejäänud märgivad põhjusteks pere juurdekasvu, vajadust täita võetud varalisi kohustusi - laenud, liisingud, või lihtsalt oma soovimatuse aega teenima minna. Teenima ei ole ilmunud ka need, kes kardavad kaotada töökohta, jätkavad õpinguid või viibivad välismaal.

Tänavu on plaanis üle vaadata kaitseväekohustuslastele kehtestatud tervisenõuded, parandada kutsealuste, ajateenijate ja reservväelaste teadlikkust kaitseväeteenistuse kohta ja leida erinevaid lahendusi ajateenijate tarbimislaenude osas.

Samuti soovitakse leida lahendus välisriigis elavate kaitseväekohustuslaste transpordikulude kompenseerimiseks.