Õpilasmalevlased lõpetavad töösuve kolmepäevase kokkutulekuga

Eesti Õpilasmalev lõpetab malevasuve neljapäevani kestva kokkutulekuga, mille jooksul 600 noort saavad pärast kolmenädalast tööperioodi puhata ning 42 osaleva rühma seast valitakse parimad spordivõistluste, MAlgatuse (malevarühmade vabatahtlikud ja heategevuslikud algatused), laulmise ning etluse arvestuses.

Eesti õpilasmaleva kokkutulek Lääne-Virumaal Aartika puhkekeskuses algas saabujate ja nende kottide läbivaatamisega enne telkimisalale pääsemist. Sihtasutuse Õpilasmalev juhataja Maarja Saavik selgitas, et nii kolmenädalase maleva tööperioodi kui ka kolmepäevase kokkutuleku jooksul kehtib «kuiv seadus», seda ka juba täisealistele malevlastele. Saaviku sõnul pole sel aastal alkoholiga probleeme olnud, varasematel aastatel esines napsutamisjuhtumeid rohkem.

Sõmerpalu maleva rühmajuht Lisa Kärp juhendas sel aastal noori juba viiendat korda. Platsil jagas ta telkimisalale pääsenud oma rühma noortele käepaelu, mis tagavad kolme päeva jooksul toitlustamise. Tema rühma 15.-18. aastased malevlased paljundasid Võrumaal astelpaju istikuid. MAlgatuse raames lõbustasid noored kohalikke lapsi, korraldades neile ujumis- ja jalgpallivõistlusi, lisaks rõõmustati vanureid laulmise ja muffinite küpsetamisega.

«Rattamatkal külastasime Kuperjanovi pataljoni, teel sinna nägime keset sõiduteed koera, kelle aitasime turvaliselt varjupaika,» rääkis Kärp kolme nädala jooksul ette tulnud ootamatustest ning avaldas lootust, et tõenäoliselt mõnest koduaiast välja pääsenud vana bernhardiin varjupaigast koju tagasi aidati.

Malevakomandör Norbert Kaareste juhtis kolmel varasemal aastal rühma, kuid sel aastal võttis ta Elektriraudteest töölt nädalase puhkuse, et aidata maleva kokkutulekul õhtuid kultuuriprogrammiga sisustada. Kaareste sõnul ootab teisipäeva ja kolmapäeva õhtutel noori ees laulmine, tantsimine ja näitlemine, lisaks saavad malevlased nautida Nikn Sunsi ja Outloudzi esinemisi ja öödiskot mõlemal õhtu lõpetuseks.

«Julgen väita, et Eesti Õpilasmaleva kokkutulek on kõige vägevam noorteüritus sel suvel ning eriti positiivne on, et see peetakse ilma alkoholita, puhtalt kamba- ja malevavaimu toel,» rääkis ta.

Kaareste hinnangul on Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev aina rohkem ära vajunud (sel suvel tegi üks tudengirühm Võrumaal Antslas heakorra- ja ehitustöid) ning EÕM üha rohkem tõusuteel.

Vaatamata üsna tugevale tuulele, mis puhkekeskuse niidetud muruga õuel puhus, hakkasid saabunud malevlased kiiresti oma telke püsti seadma. Iga rühma jaoks oli õuel märgistatud kindel ala, et rühmakaaslaste telgid lähestikku olla saaks.

Tallinnas linnamalevas loomaias rohimas ja riisumas käinud Teele, Birgit ja Jennifer malevasuve jooksul telgi püstitamist ei harjutanud, kuid vaatamata tugevale tuulele, mis telke lendu viia tahtis, said nad sellega hakkama. Loomaaia II rühma koosseisus käisid nad kahe nädala jooksul iga päev loomaaias tööl. Birgit rääkis, et tööpäevad algasid 9st hommikul ning lõppesid kell 13 lõunasöögiga. Jenniferi sõnul oli neil maleva ajal loomaaeda tasuta sissepääs ning nii said kahe nädala jooksul mitmed elukad tuttavaks ning õnnestus näha ka uusi loomi. Teele õde oli mitmel varasemal aastal malevas käinud ning sealtkaudu tekkis ka tal selle vastu huvi. Kõigi kolme tüdruku jaoks oli see esimene malevasuvi ning nad jäid sellega väga rahule.

Toolse malevarühma noored Arnold, Silver, Mirjam ja Helena olid oma telgi tugeva tuule kiuste püsti saanud ning puhkasid varjus pikutades. Nende rühm korrastas küla lõkkeplatsi ning võrkpalliväljakut, külaplatsilt korjati kokku oksad ning toodi kohale ja kooriti palgid, millel istuda saaks. Lisaks parandati kruusaga teeauke, raiuti puid, ehitati redeleid ja kompostikaste. MAlgatusena korraldati Toolse võrkpalliturniir ja külapidu, kus peeti ka kohvikut ning korrastati Toolse laagrihooneid. Kämping tekitas noortes ka kõige rohkem elevust, sest ootamatult avastati, et tubadesse olid end juba varem sisse seadnud hiired. Tüdrukud tunnistasid, et vahetasid seejärel tuba, kuna üks soovimatutest koduloomadest ühel hommikul padja alla ronis.

Kolmandat suve malevas osalenud Arnold rääkis, et enne lõkkeplatsi külale üleandmist tehti koristatud okstest ka testlõke, mis ootamatult üle 2,5 meetrise leegi üles lõi. Poiss kiitis oma rühmajuhte, kes lõkke pärast ei pahandanud, vaid lõid ise töödes kaasa ning innustasid nii noori rohkem tegema. «Rühmajuhid olid meil väga tegusad,» arvas ta ning koos malevasõprade Mirjami, Helena ja Silveriga nimetasid nad mitmeid tegevusi, mis neile vaba aja veetmiseks välja mõeldi. «Esimestel päevadel olid tutvumismängud, siis moeshow, sporti tehti, olümpiamängud olid, playbox etendused-etüüdid, terve päev väldanud malevapulm ning linnamängud Kundas,» loetlesid noored läbisegi. Arnold on oma malevas veedetud suvedega nii rahule jäänud, et kaalub võimalust kahe aasta pärast rühmajuhiks kandideerida, järgmisel suvel saab ta veel viimast korda malevas õpilasena kaasa lüüa.

Marjamaa II rühma malevlased Marie, Gevin, Aldo ja Kaspar veetsid nagu rühma nimest aimata võib kolm nädalat erinevaid marju korjates. «Korjasime maasikaid, vaarikaid, mustikaid. Saak oli normaalne, selle üle kurta ei saa,» rääkis kolmandat suve malevas osalenud Aldo. Noored plaanivad järgmisel suvel samuti malevas veeta, rahule jäädi nii töö, elutingimuste, meelelahutuspoole kui ka palgaga, kuigi raha võinuks poiste hinnangul veidi rohkem saada.

Nii kui kusagil telgid püsti saadi hakati seal lähedal peaaegu kohe võrkpalli mängima. Et võrkpall malevas populaarne vabaajaveetmise võimalus on, kinnitasid pea kõik noored ühest suust ning vaadates millise innuga palli õhku riputatakse, siis miks mitte ei võiks mõni neist noortest lõunanaabrite eeskujul järgnevatel olümpiatel rannavolles medalipretendent olla. Kuigi kaugemal on ka võrguga palliplatsid olemas, käivad kõige hoogsamad mängud ikkagi telkide vahel. Suurema malevarühma kõrval, kes ringis palli üleval hoiavad, mängivad omavahel ka Karl-Johannes ja Kauri. Viimasele on pallimäng suisa tööülesanne - viimasel neljal suvel õpilasmalevas osalenud noormees aitas sel korral malevlasi spordi alal ehk spordiabina. Ta külastas suve jooksul nelja malevarühma ning aitas neil spordivõistlusi ja –mänge korraldada. Lisaks osales õpilasmaleva filmi tegemises – see saab talveks valmis ning tavapäraselt on seda malevlastele Artise kinos näidatud.

«Muidu oleks ehk üliõpilasmalevasse läinud, aga seal on palk väike. Selle asemel aitan noori spordis ja osalen filmi tegemisel,» rääkis Kauri. Ta meenutas, et varasematel suvedel on malevas tema sissetulek kõvasti kõikunud 15 ja 225 euro vahel. Kauri meenutas, et väikseim palk tuli marjakorjamine või siis tema puhul rohkem marjasöömise eest ning kõrgeim Saaremaa golfiväljaku hooldamise eest. Ta teadis ka rääkida, et Sõmerpalu metsaistutusrühmad on ainsad, kus ei maksta mitte 1,8 eurost tunnipalka vaid tükitasu. «Sõmerpalus võib teenida ka 160 eurot. Nii et malevas on võimalik raha teenida küll, aga mitte marjarühmas,» võttis ta kokku.

Loomaias töötanud tüdrukute kahe nädala teenistuseks kujunes veidi üle 56 euro, vihma tõttu jäid kaks tööpäeva ära ning seetõttu jäi ka palk algsest väiksemaks. Kolme nädala eest said Toolse rühma malevlased 129 eurot palka, kehv ilm ei lubanud ka neil mõnel päeval tööd teha ning kahandas seeläbi natuke teenistust.

Karl-Johannese malevarühm korjas Juurus metsast oksi ning kattis hakkepuiduga spordiradasid, MAlgatusena aidati ühe kohaliku vanatädi jaoks metsast välja tuua mitme talve jagu küttepuid.

«Osalesin malevas esimest korda, õde oli varem käinud, tema soovitas tulla. Väga lahe oli, toit oli hea, korraldus, õhtune meelelahutus, kõik meeldis,» kirjeldas Karl-Johannes.

Kuigi malevlased olid Aartika puhkekeskusesse saabunud juba kella 13-ks ning viimati söönud hommikul, ei rikkunud lõunasöögi viibimine kellegi tuju. Tekkinud vaba aega kasutati keskusega tutvumiseks, malevalaulude harjutamiseks, rühma lippude ja maskottide valmistamiseks. Mõni rühm kasutas ühtsustunde loomiseks ja enda eristamiseks ka välismärke nagu rühmasärgid või pihustatav oranž juuksevärv.

Viimase kaheksa aasta jooksul on malevakohtade arv kõikunud 600 ja 1300 vahel, kõige vähem kohti oli mullu ning rekordiliselt hea aasta oli 2007. Moodustatud rühmade arv on vastavalt kohtade arvule samuti erinenud, mullu oli neid vaid 35, 2007. aastal aga üle kahe korra rohkem, 81. Sihtasutus Õpilasmalev organiseeris koolinoortele suviseid töö- ja laagrikohti juba kümnendat aastat. Sel suvel töötas 24s linnavälises rühmas ja 17s Tallinna malevarühmas 750 noort vanuses 13-18.

Lisaks traditsioonilistele heakorratöödele ning marjakorjamistele on viimastel aastatel malevatöödena lisandunud näiteks Rimi kauplustes toodete välja panemine ning Tele2 Smart kõnekaardi reklaamimine üritustel ning flaierite jagamine Tallinna vanalinnas.

Viiendat aastat toimus MAlgatus (Õpilasmaleva, Euroopa Noorte Eesti büroo, Heateo sihtasutuse ja Eesti Noorsootöö Keskuse ühine koostööprojekt), mille käigus malevanoored said anda oma panuse kohaliku kogukonna elu paremaks muutmiseks või ühiskonna arendamiseks. Kui viie aasta eest tuli 77lt rühmalt vaid kümme hea algatuse ideed, siis sel suvel osalesid maleva algatuses 15 rühma ehk üle poolte.

Tagasi üles