Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2012/08/14/1271790t1hb0da.jpg)
Kaadrikaitseväelased otsivad aastaid muutumatuna püsinud palga pärast üha rohkem tööd erasektoris.
Mullu veebruaris kaitseväe teenistusest erasektorisse läinud vanemveebel Indrek Kevade teenis kaitseväes 13 aastat, millest viimased viis möödusid peastaabi logistikaosakonnas vanemstaabiallohvitserina.
«Viimasesse teenistuskohta asudes köitis mind kõige enam see, et ma sain tegeleda huvitavate ja väljakutseid pakkuvate asjadega,» tõi Kevade välja. «Paraku läks suurepärasest meeskonnast viimase paari aasta jooksul reservi neli või viis kaitseväelast, mis moodustas kriitilise massi.»
Kevade sõnul tuli tema jaoks niimoodi juurde lisakohustusi, mis ei olnud tema ametikohaga seotud. «Lisaks tekkis perspektiivituse tunne – minule nähtavas tulevikus asjaolud ei muutu,» tõdes ta. «Lahkumiste taga on suuresti palk, mis ei ole konkurentsivõimeline, kui võrrelda kaitseväe ja erasektori spetsialistide palkasid.»
Mullu kaitseväeteenistusest lahkunud nooremallohvitser Andrus Vaher teenis kaitseväes 1997. aastast. Lahkumise ajal oli ta õhuväes lennumasinate tehnik. «Põhjuseid oli palju, üksüheselt midagi välja tuua ei saa,» ütles Vaher. «Minul oli tohutult vastutusrikas töö, vastutasin lennumasinate korrashoiu eest. Koormus oli suur – tuleb korraga olla sõdur, käia õppustel ja pidada ka spetsialistiametit.»
«Nõudmised ja vastutus on kõvad, aga see ei peegeldu palgas,» tõi Vaher siiski ühe põhjuse välja. Lõpus oli tema palk pea 800 eurot. Ta võttis pärast kaitseväest lahkumist pika puhkuse ja hetkel saab ka töötu abiraha. Õige pea läheb mees pensionile.
73 protsenti omal soovil
Mullu lahkus kaitseväest 119 reameest, 198 allohvitseri ja 81 ohvitseri, kokku 398 kaadrikaitseväelast. «Neist 290 ehk 73 protsenti lahkus omal soovil,» vahendas kapten Evert Paas kaitseväe peastaabi teavitusosakonnast.
194 äraminejat täitsid ka lahkumisankeedi. «Kõige sagedamini toodi lahkumise põhjusena välja paremad palgatingimused väljaspool kaitseväge, see oli lahkumist mõjutavaks aspektiks 80 protsendil ankeedi täitjatest,» kinnitas ta.
Paasi sõnul võib öelda, et mida madalam auaste, seda olulisemaks põhjuseks on äraminekul raha, kuid ka üle kümne aasta teeninud staažikad lahkujad toovad üha enam põhjusena välja palka.
«Nooremohvitseride hulgas mainis enamik lahkumise põhjusena paremaid palgatingimusi väljaspool kaitseväge,» kinnitas Paas. Mullu lahkus ametist 55 nooremohvitseri.
Kaitseväe peastaabi personaliosakonna ülema kolonelleitnant Peeter Länsi sõnul on probleem põletav kõigis lahkujate kategooriates. «Vanemohvitseriga lahkub pikaajaline kogemus, nooremohvitseriga järelkasv ja tuleviku arengupotentsiaal, allohvitseridega ajateenijate väljaõpe ja kaitseväe praktilise toimimise võime,» tõdes ta.
Kui ajateenijaid õpetavate ohvitseride ja allohvitseride arv väheneb, siis peab Paasi sõnul vähendama ajateenijate arvu. «Kui ajateenijate arv väheneb, siis väheneb laiapõhjalise riigikaitse baas. Kui väheneb laiapõhjalise riigikaitse baas, siis langeb ka riigi julgeolekutase pikemas perspektiivis,» selgitas ta.
Palgad kaitseväes tõusid viimati aastatel 2007–2008 kuni 20 protsenti, kuid sama suur oli ka masuaegne palgakärbe. «Eelmise aasta lahkumistrend on masu viivisega mõju,» arvas Läns. «Isegi palgatõus ei peata kohe lahkumistrendi.» Tänavu on Paasi sõnul püütud sisemiste ressursside arvelt veidi taastada kärbete-eelset palgataset. Samas on palgatõusu suuruseks olnud vaid mõni protsent.
Mujal edukad
Selle aasta seitsme kuuga lahkus ametist 205 kaadrikaitseväelast – 64 reameest, 102 allohvitseri ja 39 ohvitseri. Haridusnõuetele mittevastavuse tõttu peab pärast 1. septembrit Länsi sõnul hinnanguliselt ära minema veel 65 ohvitseri. Praegu on kaitseväes umbes 2000 allohvitseri ja tegevteenistuse sõdurit ning tuhatkond ohvitseri, kellest umbes pooled on nooremohvitserid.
Länsi kinnitusel oli tänavu juulis ohvitseride ametikohtadest mehitatud 72 protsenti, allohvitseride ametikohtadest 67 protsenti ja sõdurite ametikohtadest 58 protsenti.
«Kõige enam demotiveerib inimesi võimetus püstitatud ambitsioonikaid ülesandeid täita: pinguta, kuidas tahad, aga kahe eest lõputult ei jõua ja tekib rahulolematus saavutatuga,» ütles ta. «See omakorda süvendab lahkumisplaane.»
Kümme aastat kaitseväes töötanud Tarmo Koreinik lahkus 2005. aastal leitnandina logistikakeskuse laogruppide juhi ametikohalt. Tema sõnul on osa kaitseväe töötajatest tublid organisatsiooni vedurid, kuid puudub võimalus neid töötasuga motiveerida.
Koreinik tõi välja, et kuna teenistusest lahkunud kaitseväelased tulevad väljaspool kaitseväge edukalt toime, siis teeb see teiste lahkumisotsuse tegemise lihtsamaks. «Lahkuv kontingent on sellises eas, et neil on jätkuvalt jaksu proovida midagi uut, samuti ollakse valmis tagasilöökideks,» kirjeldas ta.
Kaitseväes teenib hulgaliselt erialaspetsialiste, kelle tööülesanded on vägagi sarnased tavastruktuurides töötavate inimeste omadega.
«Tõenäoliselt lahkub hulgaliselt töötajaid just sellistelt ametikohtadelt – laiguline kaitseväeriietus vahetatakse ettevõtte reklaamiga riietuse vastu, aga tööülesanded paljuski ei muutu,» arvas Koreinik.
Kui tulevast aastast kaadrikaitseväelaste palka tõsta ei õnnestu, siis on Länsi sõnul radikaalseim variant probleemi lahendamiseks kaadrikaitseväelaste arvu teadlik vähendamine, et oleks raha väheseidki teenistuses hoida.