Parimad korrakaitsjad selguvad kutsemeisterlikkuse võistlustel läbi eluliste ülesannete

Teisipäevast neljapäevani võtavad Murastes, Sisekaitsekadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledžis mõõtu 11 võistkonda, et välja selgitada parimad politseinikud korrakaitse alal.

Kolmapäev algas võistlejate jaoks juba enne kella 9-t kui esimesed neist pidid jalgratastel läbima vigursõiduraja, kus tuli näiteks ületada erinevaid tõkkeid ja pöörata ratas kitsas kastis ringi, seda kõike kiiruse peale ja nii, et teel klotsid ümber ei läheks ega jalg maad puutuks.

«Rataste asemel oleks võinud patrullauto olla, autoga sõidame ikka rohkem. Praktikat isegi on aga seal on liiga palju nüansse, alati tahad kiiremini teha, siis läheb rabistamiseks ja miskipärast kukuvad klotsid ümber,» ütles Aivar Sepp põhja prefektuuri I võistkonnast.

«Kõige raskem meie jaoks oli jalgratta vigursõit, sest Lätis sellist asja pole. Ma ise pole kümme aastat rattaga sõitnud, seetõttu oli meil kerge šokk kui saime teada, et peame sõitma. Takistused olid keerulised, meie niimoodi sõita ei oska. Sellegipoolest tegime kaasa ja olime rõõmsad, rada on väga lahedalt välja mõeldud,» rääkis Läti politseid esindav leitnant Dana Podina.

«Vigursõit oli keeruline, sest kui palju meist ikka igapäevaselt rattaga sõidab, aga sellele vaatamata läks vist päris hästi,» arvas ka Tanel Toots korrakaitseosakonna võistkonnast

Vigursõitu pidasid päeva raskeimaks ülesandeks ka teised võistkonnad. Võistluse ühe korraldaja Varmo Reinu hinnangul võib põhjuseks olla võistluspinge, ilma stopperi ja konkurentideta suudab tema hinnangul rada eksimusteta läbida rohkem politseinikke. Ka võistluse jooksul sõitsid mõned osalejad puhtalt, kuid võistkonna peale tervikuna kogunes alati apse.

Vigursõidurajale lähimas kontrollpunktis pidid võistlejad vormistama liiklusõnnetuse sündmuskoha ning andma vigastatutele esmaabi. Legendi kohaselt olid kokku põrganud mopeed ning sõiduauto ning politseinikud pidid koostama õnnetuse täpse eskiisskeemi ning vaatlema sõidukite vigastusi ja pidurdusjälgi. Lisapunkte said need, kes õnnetuses osalenud mopeedi üles tõstsid, et selle vigastusi igast küljest pildistada. Esmaabi andmist muutsid tõepärasemaks politseiametnikud, kes kannatanuid kehastasid – nii oli sõiduautojuht legendi kohaselt šokis ning arvamusel, et tappis mopeedijuhi ja nuuksus pidevalt, et ei taha vangi minna.

«Leedus ja Lätis käib liiklusõnnetuse fikseerimine veidi teistmoodi, kuid me arvestame neid omapärasid punktide lugemisel,» märkis selle ülesande kohtunik komissar Riho Tänak.

Järgmine kontrollpunkt asus mere ääres metsatukas, kus lõkkeplatsil tegelesid korrakaitseosakonna politseinikud parajasti taktikaülesande lahendamisega. Legendi kohaselt sai politsei telefonikõne, et kämpingu lõkkeplatsil tarvitab seltskond alkoholi, kusjuures üks neist võib olla alaealine. Helistaja oli kuulnud ka püssipauku.

Kolme kahtlusalust mänginud mehed olid ülesannet lahendanud võistlejate kolleegid, kuid vaidlesid politseinikega nii nagu rahu rikkuv joobes seltskond seda ka tegelikult teha võib. Politseinikud kontrollisid meeste dokumente, vaatasid läbi nende riided ja kotid ning ümbruskonna. Ühtegi alaealist seltskonnas polnud, kuid see eest lebasid pakul kirves, matšeete ja tsiviilkäibes keelatud tääk ning veidi eemal puu najal ka jahipüss. Oma sõnutsi kasutasid mehed külmrelvi lõkkepuude lõhkumiseks ja toidulõikamiseks aga ebaseaduslikku püssi nad omaks ei tunnistanud. Kõik hommikul ülesannet lahendanud tiimid suutsid relvad ette nähtud 15 minuti jooksul leida. Ideaalis oleks võistlejad pidanud leidma kõik relvad ning kahtlusalused jaoskonda toimetama, samas tagades enda turvalisust ja üldist ohutust.

«Taktikaülesanne oli igapäevane praktika, seal saame loominguliselt käituda. Aga kohtunikud nõuavad natuke muud või on igapäevaselt oma vead juba külge tulnud, mis võib-olla valesti lähevad ja punkte alla võtavad,» rääkis Toots pärast ülesande läbimist.

Kolledži territooriumilt veidi väljas, peavärava ees asus järgmine kontrollpunkt. Seal pidid võistlejad kontrollima välisriigi numbrimärkidega sõiduautot ja selles kolme välismaalasest reisijat. Üks meestest pakkus politseinikele inglise keeles nii autos leidunud kaupa kui ka raha altkäemaksuks, teine kippus politseinikega ärplema. Ülesande lõpuks panid põhja prefektuuri võistkonna liikmed mõlemal mehel käed raudu – kumbki ei tohiks legendi järgi Eestis viibida, sest neil on kas riiki või Schengeni viisaruumi sisenemise keeld.

Ennetusülesandes tuli lahendada situatsioon, mille põhjustas korteris korduvalt lärmakalt pidutsenud ja naabreid häirinud 16-aastane poiss. Ümarlauas naabrite, sotsiaaltöötaja ja noortekeskuse juhiga tuli võistlejatel välja selgitada, et poisil on olemas vanavanemad, kes tal ja korteril silma peal saaksid hoida ning tehnikahuvi, millega ta noortekeskuses tegelda võiks.

Teise päeva pärastlõunal, mil hinnatud olid õigusaktide tundmise ülesanded, kuid patrullmarsruudi kontrollpunktide tulemusi polnud veel kokku löödud, juhtisid võistlust põhja prefektuuri võistkonna politseinikud.

«Eile kontrolliti õigusaktide tundmist, see õnnestus võita. Teised tulemused veel alles tulevad. Kes üldvõitu ei loodaks, aga see saab päris raske olema, siin on teada-tunda kes kõvemad tegijad on,» lausus Sepp.

Seda tunnistasid ka korraldajad, et on kujunenud välja kindel seltskond, kes kutsemeisterlikkuse võistlustel osalevad. Mitmed piirkonnad peavad eelvõistlusi, et valida välja parimad, keda piirkonna au kaitsma saata, nii ka põhja prefektuur. Võistkonna kõik neli politseinikku on kutsemeisterlikkuse võistlusel varemgi osalenud, kuid esimest korda on nad kõik ühes võistkonnas koos. Põhja prefektuuri kuulusid Aivar Sepp, Jelena Simonova, Mari Kaljuste ja Sergei Nikiforov. «Esmakordne võidukoosseis,» arvas selle kohta Simonova.

Ka Läti politsei võistkond on esmakordselt sellises koosseisus väljas, kuid kutsemeisterlikkuse võistlustel Eestis on osaletud pea igal aastal, Leedu politseinikud on veelgi aktiivsemad olnud, nende esindajad on igal aastal kohal olnud.

«Meil Lätis selliseid võistlusi pole, kuid amet korraldab spordivõistlusi, seda nii politseikolledžis õppijatele kui ka piirkondade suvepäevadel,» rääkis Podina.

Lätlased esindavad oma politsei erinevaid üksusi, nii oli võistkonnas liikluspolitseinik, kriminaalpolitseinik ning kohalikud konstaablid, kuid kõik töötavad Riias. Podina oli võistluste korraldusega rahul, ülesanded olnud isegi põnevamad kui algul kava põhjal arvata võis.

«Oleme rõõmsad, et Eestisse võistlema tulime ja saame oma teadmisi ja oskusi näidata ning samas ka puhata igapäevatööst,» rääkis ta.

Korrakaitseosakonna võistkonda pääsemiseks eelvõistlusi läbida ei tulnud, osa liikmeid olid vabatahtlikud, osa kutsuti võistlema ülemuste poolt. Võistkonnast ainult üks, Ege-Lii Luik on varem võistlustel osalenud, teistele oli see esmakordne kogemus. Võistkonna naisliikmed, Luik ja Kadri Hein töötavad igapäevaselt valvebüroos ehk valvavad näiteks saatkondi, parlamendi- ja valitsushoonet. Võistkonna mehed Tanel Toots ja Alvar Langemets kuuluvad politsei kiirreageerijate ridadesse.

«Teooriaosa oli väga huvitav. Valdkond on nii suur ja lai, et kõiki asju ei saagi teada. Hea on end ka teistega võrrelda, et näha, mis tase on säilinud politseikooli ajast ja mis kogemused juurde annavad,» kiitis Toots võistlusi.

«Kõik see on enda arendamiseks väga kasulik, aga loodame, et meil läheb ka võistlusel hästi,» lisas Luik.

Juba 11. korda peetavatel võistlustel olid kõik prefektuurid esindatud kahe võistkonnaga, lisaks lõid kaasa korrakaitseosakonna töötajad ning Läti ja Leedu politsei esindajad. Neljaliikmelistes tiimides peab olema vähemalt kaks naisliiget.

Teisipäeval kontrolliti politseinike teadmisi õigusaktidest, kolmapäeval läbisid võistlejad patrullmarsruudi, mille viies kontrollpunktis tuli lahendada erinevaid ülesandeid. Korrakaitsepolitsei kutsemeisterlikkuse võistlused lõpevad neljapäeva pärastlõunal, kui kombineeritud teatevõistluse järel lüüakse punktid kokku ning autasustatakse kolme parimat võistkonda.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles