Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Tuukrigrupi juht: mereväelase surma võis põhjustada terviserike

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Teelemari Loonet
Copy
Tuuker Marko Knaps kaotas elu 16. augustil 2012 demineerimisülesandel Kakumäe lahes. Knaps avastati 25 meetri sügavuselt teadvusetuna pärast seda, kui ta polnud vastanud kaaslaste kontrolltõmmetele.
Tuuker Marko Knaps kaotas elu 16. augustil 2012 demineerimisülesandel Kakumäe lahes. Knaps avastati 25 meetri sügavuselt teadvusetuna pärast seda, kui ta polnud vastanud kaaslaste kontrolltõmmetele. Foto: Andres Haabu / Postimees

Eile keskpäeval traagiliselt hukkunud mereväelase Marko Knapsi surma põhjuste uurimine käib, kuid mereväe tuukrigrupi ülema leitnant Sven Pipra hinnangul võis midagi juhtuda tuukri tervisega, sest hingamisaparaadi tehniline rike ei ole tõenäoline.

Kui kaua Kakumäe tipu lähedal tööülesannete täitmisel hukkunud Marko Knaps vee all teadvuseta oli, ei ole selge, kuid avastamise ajal tal hingamishuulik enam suus ei olnud, vahendab ERR Uudised.

Kogenud sukelduja, sukeldumisinstruktor Ivar Treffner ütles juhtumit kommenteerides, et lisaks hammaste vahel hoitavale poolmaskile ehk huulikule saab sukeldumisel hingamisaparaadina kasutada ka täisnäomaski, mis tõmmatakse ette üle pea ja mis on alati soovitatav, eriti just töö puhul, sest siis ei kao õnnetuse korral ära õhu juurdevool ja pole ka võimalust, et regulaator suust välja kukub.

Mereväe tuukrigrupi ülema sõnul lubavad nende protseduurid huulikut kasutada, tavaliselt teeb valiku täisnäomaski ja huuliku vahel tuuker ise ja Knaps soovis sel päeval vette minna just viimasega.

Kuigi maat Marko Knapsi tervist oli kontrollitud ja heaks hinnatud, peab Pipar pigem tõenäoliseks terviseriket, sest hingamisaparaadis oli piisavalt õhku ja see oli töökorras ka pärast õnnetust.

Tagasi üles