Eesti Ajaloomuuseumi teaduskonverentsil leiavad käsitlemist ja tutvustamist uuemad aspektid ja tulemused märtsiküüditamise uurimises, sealhulgas küüditamisaktsiooni eellugu, tagamaad, kulg ja hilisem retseptsioon.
Konverents avab uusi tahke märtsiküüditamise kohta
16. märts 2009, 16:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverents «Uuemaid aspekte märtsiküüditamise uurimisest» toimub 24. märtsil 2009 algusega kell 11 Maarjamäe lossi kinosaalis, vahendas ajaloomuuseumi pressiteade.
1949. aasta märtsis küüditati Eestist Siberisse umbes 20 000 Eestimaa elanikku. Kuigi märtsiküüditamine on ajaloolaste poolt leidnud põhjalikumat käsitlemist juba ligi paarikümne aasta jooksul, ei või seda pidada läbi uuritud teemaks.
Konverentsiga mälestatakse 60 aasta möödumist viimasest suuremast küüditamisest.
Konverentsil esinevad Aigi Rahi-Tamm («Küüditamised nõukogude repressiivpoliitika komponendina»), Lauri Frei (««Kulakukstegemine» kui märtsiküüditamise ettevalmistav samm Tartumaa Äksi valla näitel»), Andres Kahar («Kuidas toimus väljasaadetavate kindlaksmääramine?»), Pearu Kuusk («Väljasaatmata jäänud kontingent»), Tõnu Tannberg («Teekond Siberisse küüditamisešelonide nr. 97305 ja 97308 näitel 1949. aastal»), Meelis Saueauk («EK(b)P roll märtsiküüditamises»), Mati Mandel («Metsavendlus ja küüditamine Pärnumaa põhjaosas»), Olev Liivik («Märtsiküüditamine ja Eesti süüasi 1949–1952»), Hiljar Tammela («Hirm küüditamise ees enne ja pärast 1949. aastat: küüditamine mentaliteediajaloolisest aspektist») ning Terje Anepaio («ERMi audiovisuaalne dokumenteerimisprojekt «Meie mäle(s)tame! Represseeritute mälukogukond «Memento» Rakvere ühingu näitel»»).