/nginx/o/2008/10/06/80130t1ha5e1.jpg)
Inimese tapmises ja ohvri surnukeha tükeldamises kahtlustatavast kahest mehest ühe, 44-aastase Aleksei hingel oli eelmise kümnendi keskpaigast juba kolm inimelu, kuid mees nautis vabadust, kuna kohus oli ta ennetähtaegselt vanglast välja lubanud.
Laiba tükeldamises kahtlustatav on tapnud kolm inimest
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
16. märts 2009, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohtu dokumentidest selgub, et Harku järve kaldalt leitud mehe tapmises kahtlustatav Aleksei pani esimese võika kuriteo toime 1995. aasta 15. jaanuaril, kui meelitas koos tuttavaga väljamõeldud ettekäändel Harjumaal Kehra vallas metsa kaks meest.
Metsa jõudes tulistas TT-püstoliga relvastatud Aleksei üht meest kaks ja teist kolm korda, tappes mõlemad.
Aleksei julmad kuriteod jätkusid sama aasta 26. märtsil, kui ta sõitis koos oma venna ja veel ühe mehega Tallinnas Paldiski maanteel asuva Krooningi bensiinijaama juurde ning sooviga tankla kassaraha röövida, tulistas pikemalt mõtlemata Browningu püstolist kolm lasku tankla töötaja pihta.
Arvates, et ta tappis ohvri, tungis Aleksei tanklasse ja röövis kassast 1500 krooni. Siis saabus aga tagaruumist müügisaali teine tanklatöötaja, kelle Aleksei ühe püstolilasuga tappis. Kolm kuulihaava saanud teine kannatanu jäi imekombel ellu.
Pidanuks karistust kandma järgmise aastani
Politsei tabas sarimõrvari 1995. aasta aprillis ning järgmise aasta 26. novembril mõistis toonane Tallinna linnakohus Alekseile relvastatud röövimise, kolme inimese raskendavatel asjaoludel tapmise, ühe tapmiskatse ning veel mitmete raskete kuritegude eest 15-aastase vangistuse.
Aleksei karistus oleks pidanud lõppema 2010. aasta 13. aprillil, kuid mees nautis juba tunamullu aprilli alguses taas vabadust.
Nimelt leidis Harju maakohus 2007. aasta 22. märtsil, et kolmikmõrvari võib tingimisi ennetähtaegselt vabadusse lubada ja seda vaatamata asjaolule, et meest oli vanglas viibimise ajal 23 korda distsiplinaarkorras karistatud.
Aleksei vabastamisele polnud vastu ka prokurör. Kriminaalhooldaja kinnitas aga, et kindlasti on vajalik suunata mees vabastamise järel psühholoogi juurde, tasakaalustamaks kohanemisraskusi ühiskonnas ning analüüsimaks probleemkäitumise põhjuseid.
Mees ise kinnitas kohtule, et kahetses aastatetaguseid veretöid ja sooritas need ilmses minnalaskmise meeleolus, kuna «oli toona oma eluga puntras ja tal oli kogu maailmast ükskõik.»
Põhja ringkonnaprokuratuuri andmetel on Alekseiga koos kaaslase tapmises ja laiba tükeldamises kahtlustatav 35-aastane Valeri samuti varem kohtulikult karistatud ja seda raskete kehavigastuste tekitamise eest.
Politsei sai Aleksei ja Valeri veretööst teate 3. märtsil, kui juhuslik mööduja leidis Tallinnas Harku järve äärsest roostikust mehe tükeldatud surnukeha. Juhtunut uurima asunud politseinikud selgitasid esmalt, et võikal moel elu kaotanud ohvriks osutus 49-aastane mees. Seejärel tuvastati võimalikud kahtlusalused, kuid nende tabamine osutus keeruliseks.
Tükeldatud ohver oli meeste joomakaaslane
Põhja ringkonnaprokuröri Ainar Koigi sõnul raskendas märgatavalt kahtlusaluste tabamist meedias liiga vara ilmunud info ohvri surnukeha leidmise kohta, kuna mehed hakkasid end korrakaitsjate eest varjama.
Sellele vaatamata leidsid Põhja prefektuuri ametnikud nad 13. märtsil üles, kusjuures üks neist varjas end Tallinnas mahajäetud majas, teine aga ühe hoone keldris. Möödunud nädalavahetusel taotles Põhja ringkonnaprokuratuur kohtult luba meeste vahistamiseks, mille kohus ka andis.
«Mõlema kahtlustatava puhul oli põhjust eeldada, et vabadusse jäädes võivad nad hakata uusi kuritegusid toime panema ning kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Samuti võinuks nad hakata mõjutama tunnistajaid,» märkis Koik.
Juhtunu uurimisel selgus, et tõenäoliselt võtsid omavahel tuttavad mehed ohvrilt elu juba veebruari keskel. Kuritöö toimus mujal ning tükeldatud ohver viidi Harju järve roostikusse ilmselt kuriteojälgede peitmiseks.
«Uurimisandmetel olid kahtlustatavad ohvriga tuttavad ning tapmine toimus ühise joomingu ajal puhkenud olmetüli käigus,» ütles Koik.
Kriminaalasja menetletakse karistusseadustiku tapmist käsitleva paragrahvi alusel. Sellise kuriteo eest saab kohtus süüdimõistmisel karistada 6-15-aastase vangistusega.