Psühhiaater Andres Lehtmetsa sõnul tuleb Norra kohtu otsust vaadata kohaliku õigusruumi kontekstis ja seetõttu ei saa eeldada, et sarnased juhtumid ka tulevikus just selliseid diagnoose ja kohtuotsuseid kaasa tooks.
Psühhiaater: Breiviki otsusest ei maksa teha järeldusi maailma jaoks
24. august 2012, 19:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Breiviki juhtumi teeb keeruliseks asjaolu, et inimese süüdimatuse või süüdivuse üle pole võimalik üks-üheselt otsustada. Niikaua, kuni pole avalikud kohtu täielikud põhjendused, on otsuse mõju tuleviku kohtupraktikale keeruline hinnata.
«Mulle tundub arstina, et Breiviku näol on tegemist küll süüdiva inimesega, nagu kohus otsustas, aga samas ma arvan ka seda, et ta vajab tegelikult psühhiaatrilist abi,» ütles Lehtmets. Seda võib Breivik vanglas ka saada, aga vaid juhul, kui ta ise sellega nõustub. «Avalikkuseni jõudnud info põhjal julgen väita, et päris vaimse tervise juures ta siiski polnud.»
Lehtmets märkis, et vaatamata prokuröri taotlusele Breivik süüdimatuks tunnistada, otsustas kohus meest käsitleda kui täiemõistuslikku mõrvarit. Karistuse saaga pole veel läbi, kuna otsuse võib edasi kaevata. Norra süsteemi alusel määrati mehele maksimumkaristus 21 aastat, Norra õigusruum võimaldab aga ka karistusjärgset kinnipidamist.
«Tegelikult on Breiviki kaasus muidugi kohtuotsuse mõttes huvitav – me võime ka vaimselt häiritud käitumise juures näha, et inimene jääb kohtus süüdi ja sellest peaksid tulema ka vastavad õiguslikud sekkumised,» ütles Lehtmets.
«Samas ei saa sellest noppida välja sõnumit maailma jaoks. Riigiti võivad lahendid olla erinevad, sõltuvalt õigussüsteemist ja ka vastavatüübiliste karistusasutuste olemasolust või puudumisest. Euroopas on riike, kus raske, psühhopaatia-taolise isiksushäirega karistusalustele on isegi eraldi kinnipidamisasutused.»