Ministeerium lubaks homode registreeritud kooselu, aga lasteta

Väikelastekodu.

FOTO: Raigo Pajula

Justiitsministeeriumis valmis kooseluseaduse kontseptsioon, mille järgi võiksid samasoolised paarid oma kooselu küll registreerida, kuid lapsendamisõigust nad ei saa.

Ministeerium rõhutab, et kontseptsiooniga ei muudeta abielu põhimõtteid ega tehta ettepanekut avada abielu samasoolistele paaridele. Lähtutud on põhimõttest, et suurima kindlustunde partneritele annab registreeritud abielu ning seetõttu ei halvenda kontseptsioon abielu positsiooni.

Kontseptsioonis pakutakse välja kaks suuremat valikut: registreeritud kooselu ning registreerimata ehk faktiline kooselu.

Registreeritud kooselu tekib, kui kaks poolt sõlmivad notari juures sellise lepingu. See annab partneritele võimaluse kokku leppida, et neile kehtivad teatavate piirangutega üsna sarnased tingimused kui need, mis on abielus olevatel inimestel.

Ühe piirangu näitena võib tuua abielupaaridel oleva lapsendamisõiguse – registreeritud kooselupaaridel seda võimalust ei teki. Küll teeb ministeerium ettepaneku kaaluda teise partneri lapse lapsendamisõigust, kui partneri lapsel ei ole teist vanemat või on teiselt vanemalt hooldusõigus täielikult ära võetud.

Eesmärk on tagada lapsele turvaline tulevik ja vältida bioloogilise vanema surma korral sattumist lastekodusse.

Üks keskseid küsimusi on see, kas registreeritud kooselu lepingu võiksid sõlmida vaid samasoolised paarid. Selle põhjenduseks saaks ministeeriumi hinnangul öelda, et erinevalt erisoolistest paaridest ei ole neil Eestis abieluõigust ja seetõttu oleks põhjendatud pakkuda neile sel viisil suuremat kindlust. Samas kaalutakse, et võibolla peaks kooselulepingu sõlmimine olema sooneutraalne ning avatud kõigile, kes seda soovivad kasutada.

Võimalus registreerida kooselu vaid samasoolistel paaridel valiti ministeeriumi andmetel näiteks Taanis 1989. aastal, nüüdseks on see asendatud võimalusega sõlmida sooneutraalne abielu. Rootsis tekkis samasoolistel võimalus registreerida oma kooselu 1995. aastal ja nüüdseks on seal võimalik sõlmida sooneutraalne abielu. Saksamaal tekkis võimalus registreerida kooselu 2001. aastal ja nii on see ka tänaseni.

Teistsugune on praktika näiteks Prantsusmaal, kus kooselu registreerimine on väga populaarne ja 60 protsenti selle sõlmijatest on eri soost. Samal ajal ei ole see kuidagi vähendanud abielu populaarsust.

Ministeerium toob välja, et eri riikide kogemus näitab, et valikuid võib langetada mõlemal viisil ning kontseptsioonis on lähtutud põhimõttest, et kui ka valitakse sooneutraalne lähenemine, siis ikkagi abielu on ja jääb suurimat kindlustunnet ja ulatuslikemat kaitset pakkuvaks ühiselu viisiks.

Ministeeriumi väitel on kontseptsiooni luues lähtutud põhimõttest kaitsta nõrgemat poolt, eeskätt lapsi: ilmselt on üsna tavaline olukord, kus kooselu rõõmsa sündmuse, lapse sünni järel jääb üks pool koduseks. Enamasti, aga mitte alati, on tegu naisega, kes pühendub lapse ja perekonna eest hoolitsemisele.

Kooselu kestel tekkivad varalised küsimused, millele kontseptsioonis lahendusi pakutakse, kerkivad alles siis, kui juhtub midagi ootamatut või teine pool lahkub. On tähtis, et siis oleks tagatud kindlus tuleviku ees ka sellele partnerile, kes on olnud hõivatud perekonna ja laste eest hoolitsemisega. Tema panus peab olema arvestatud võrdväärselt teise poole panusega, kes samal ajal käis tööl ja sai arendada oma karjääri. Seetõttu pakutakse kontseptsioonis välja lahendus, et anda faktilise kooselu nõrgemale poolele suurem kindlustunne.

Faktiline ehk registreerimata kooselu eeldab ühist last, suhete kestvat laadi, majanduslikku seotust ja veel teisi tunnuseid, mille põhjal saab öelda, et faktiline kooselu on teadlik valik ja sellisena ka soovitud. Kontseptsiooni koostamisel peeti põhjendatuks luua täiendav regulatsioon vaid faktilise kooselu kohta, milles sünnib laps.

Lahenduste eesmärk on kaitsta nõrgema poole ning eeskätt laste huve tulevikus ja mitte sekkuda inimeste privaatsfääri rohkem, kui on hädavajalik. Et tagada lahkumineku puhul nõrgema poole varaliste õiguste kaitse, hindab vaidluse korral faktilise kooselu asjaolusid kohus.

Justiitsministeerium ootab poliitiliste jõudude, huvirühmade, Kirikute Nõukogu ja paljude teiste arvamust kontseptsiooni kohta 1. oktoobriks. Seejärel tehakse kokkuvõtted ja vaadatakse, kuidas asjaga edasi minna.

Tagasi üles