Riigikohtunik: kohtunike hulgas valitseb selles küsimuses arvamuste paljusus

Riigikohus

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuniku Villu Kõve sõnul on isikunimede avaldamine kohtuotsustes aktuaalne teema ja võrreldes  tsiviilmenetlusega on vaidlus intensiivsem kriminaalmenetluses.

«Ei saa öelda, et järeldus oleks kuidagi üllatav või ootamatu, sest vaade ajalukku ju kinnitab, et näiteks tsiviilkohtumenetluses on nimede avaldamise regulatsiooni mitu korda muudetud,» sõnas Kõve.

Kõve sõnul oli kunagi nimede avaldamine valdav, seejärel avaldati ainult initsiaale, kuid 2007. aasta avaliku teabe seaduse muutmisega otsustas seadusandja taas, et poolte nimed avaldatakse kohtuotsustes.

«Seekord jäeti küll võimalus isiku taotlusel või kohtu enda algatusel nimed otsuses varjata,» lisas Kõve.

Kõve hinnangul on nimede avaldamine otsustes aga selline vaidlus, et ükski lahendus ei pakuks täit rahuldust ja kahtlejaid jääks endiselt.

«Ka kohtunike hulgas valitseb selles küsimuses arvamuste paljusus,» lisas Kõve.

Kõve tõstis esile, et universaalset standardit pole loodud ka teistes riikides. Näiteks Saksamaal ja Austrias ei tuleks tsiviilasjades mingisugune nimede avaldamine üldse kõne allagi. Samas Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid tuntaksegi just poolte nimede järgi.

Kõve väitel tuleb enda võrdlemisel teiste riikidega arvestada konteksti - et kohtuotsused nii laialdaselt interneti teel kättesaadavad oleksid nagu Eestis, on mujal harukordne.

Kõve hinnangul tuleks seadusandjalt küsida, et millistel põhjendustel näiteks tsiviilmenetluses otsustes nimed avaldatakse.

«Tsiviilasjades ei ole reeglina avalikku huvi mingit kaasust just konkreetsete isikutega siduda, küll on avalik huvi seaduse kohaldamise praktika vastu, mis lihtsustab nii kohtute kui advokaatide ja teiste huvitatute tööd,» selgitas Kõve. «Siin tulebki leida mõistlik tasakaal menetlusosaliste privaatsusega.»

Kõve sõnul on omaette küsimus veel kinnises menetluses tehtud, kuid üldisemat tähendust omavate otsuste põhjenduste avalikustamine kaasustena.

Riigikohtus saab inimene tsiviil- ja haldusvaidluste puhul juba menetluse käigus esitada taotluse, et tema nimi asendataks otsuses initsiaalidega. Kui seda pole tehtud, võib menetlusosaline kohtu poole pöörduda ka hiljem sama taotlusega ning siis kohus otsustab, kas rahuldab taotluse või mitte.

Kriminaalasjades tehtud kohtulahendites tuleb nime asendamine kõne alla pärast karistusandmete registrist kustutamist.

Riigikohtusse laekub aastas paarkümmend taotlust asendada isiku nimi otsuses initsiaalidega.

Tagasi üles
Back