Vabanenud laibatükeldaja ulpis pikalt elumere lainetel

Tapmise ja laibatükeldamise kahtlusega on vahi all korduvalt jõhkrate kuritööde eest süüdi mõistetud Valeri Kornjatšov Foto: arhiiv

Kolmikmõrvar, väidetavalt ka laibatükeldaja Aleksei Rjabkov suutis pärast vanglast vabanemist vaid mõne kuu sirgelt kriminaalhooldaja seatud nööri mööda käia, ülejäänud aja ulpis mees elumerelainetel, kuni ta veel ühe inimese eluküünla kustutas.

Nüüd kahtlustatakse Rjabkovi (44) oma joomakaaslase tapmises ja tolle laiba tükeldamises. Selle aasta algul muide ka ühelt noorikult vabaduse võtmises ja tolle vägistamises.

Kuigi jaanuaris alustati kriminaalmenetlust ja Rjabkov kuulati politseis üle, lõppes vägistamislugu talle õnnelikult. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Rannajõe sõnul lõpetati asi Rjabkovi suhtes kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Pärast seda ulpis mees taas elumerelainetel, kuni leidis neljanda surmaohvri.

Seetõttu on äärmiselt raske mõista, miks Tallinna linnakohus 26. novembril 1996 Rjabkovile surmaotsust ei langetanud. Surma poleks teda ju niikuinii mõistetud, sest paar aastat hiljem asendati see karm karistus eluaegse vangistusega.

«Ohutu» tapamasin

26. novembril 1996 karistas Tallinna linnakohus Rjabkovi 15-aastase vabadusekaotusega. Ta mõisteti süüdi 1995. aasta jaanuaris Harjumaal Kehra kandis toime pandud topeltmõrvas, sama aasta märtsis Paldiski maanteel Krooningi bensiinijaama ühe töötaja tapmises, teise tapmiskatses, tanklaröövis, ebaseaduslike relvade omamises ja tapmise varjamises.

Nimelt tegi Rjabkov röövretke bensiinijaama Audiga, mille omaniku oli autoröövel tapnud. Rjabkov teadis seda, ent varjas veretööd.

12 aastat istus Rjabkov vangimajas. 22. märtsil 2007 oli ta taas kohtus. Seekord Harju maakohtus. Kohtunik Anne Ennok arutas Tallinna vangla esildist Rjabkovi enneaegse tingimisi vabastamise kohta, sest vangil oli kaks kolmandikku karistusest kantud.

Kriminaalhooldusametniku sõnul puudus oht, et Rjabkovi-sugune esmakordselt vangis istuv mees riskiks veel kurja teha, kuid ta soov oli, et Rjabkov pöörduks vabaduses psühholoogi poole.

Kuigi Rjabkov rikkus vangla-aastatel 23 korda distsipliini, olid kõik ta karistused kustunud. Vangla esindaja väitel õppis Rjabkov Tallinna ehituskooli vanglaüksuses elektrikuks ja suhtles vanglapersonaliga korrektselt. Vabaduses ootasid teda aga naine, kodu ja elektrikutöö. Rjabkov kinnitas seda kõike, öeldes, et on olnust järeldused teinud.

Kes näeb teise sisse?

Kuigi prokurör Nona-Salome Barbo oli Rjabkovi vabastamise vastu ja tal oli kümme päeva aega kohtumääruse peale edasi kaevata, ei teinud ta seda. «Nähtavasti oli siis nii kasulikum,» ütles prokurör Barbo. 

Sest kui Rjabkov oleks vabanenud minutipealt, oleks ta Barbo väitel võinud minna nelja tuule poole ja kaduda silmapiirilt, nagu juhtus Aleksandr Rubeliga – Kopli kuuekordse mõrtsukaga. Aga Rjabkovi ootas järelevalve, töö, kindel elukoht ja naine, pealegi – kes näeb teise inimese sisse.

Harju maakohtu esinaise Helve Särgava sõnul pole kohtunikud tõesti selgeltnägijad, küll täidavad nad seadust, sest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seadusandja tahe – muidu seda ju poleks.

Särgava sõnul ei vabasta ükski kohtunik ühtki vangi kergekäeliselt, vaid kaalub seda nagu proviisor apteegikaalul. Kohtunikul lasub Särgava väitel suur vastutus, sest tema peab tunni aja jooksul otsustama inimese üle, keda vangla on aastaid tundma õppinud. Küll oskavad vanglaametnikud riske prognoosida, sest neid on selleks koolitatud.

Särgava väitel kinnitab kohtunike kohusetundlikkust ka temale saabuv vangide kirjadelaviin, kes kaebavad, et see või teine kohtunik polnud objektiivne, sest ei vabastanud teda ennetähtaegselt.

Rjabkovi tõusud ja mõõnad

Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kase sõnul tegi kriminaalhooldusametnik Rjabkovi õigele teele juhtides suuri ponnistusi ja aasta-poolteist püsis mees ka enam-vähem õigel kursil. Ent siis tuli alkoholiprobleem, tülid kodus, venna mõrv, mida Rjabkov väga raskelt üle elas. Lõpuks ütles Rjabkovi tervis üles.

Kase väitel tegi Rjabkov juhutöid – oli majavalvur, koeratoitja, ehitaja, abitööline, aga lõpuks ei suutnud kehva tervise tõttu enam ehitusel normigi täita.

«Oli aegu, kus Rjabkov tuli endaga toime, aga ka aegu, kus ta ei suutnud perekonnapea olla,» selgitas Kask.

2008. aasta aprillis taotles Rjabkov invaliidsust – ta oli kaotanud poole oma töövõimest. Mais maadles ta joomahädaga, juunis jõudis lõpuks psühholoogi juurde, ent käis seal harva ja läks lõpuks maale tuttavale abiks, kus elas üle uue kriisi. Sügisel elas Rjabkov juba Harku järve ääres telgis, tal olid võlad ja probleemipundar üle pea.

Mullu oktoobris tegi kriminaalhooldusametnik Rjabkovi kohta kohtule esimese erakorralise ettekande, jaanuaris teise. Et Rjabkov lubas end kokku võtta, usuti teda. Tänavu veebruari alguses näitas Rjabkov kriminaalhooldusametnikule viimast korda oma nägu.
3. märtsil leiti Harku järve jäält tükeldatud laip …

Rjabkovi kaaslane viimases veretöös on prokuratuuri väitel Valeri Kornjatšov (35), mees, keda on kohus aastail 1996–2003 karistanud kolm korda, sealhulgas varguste, röövide, laiba peitmise ja Tallinnas Väike-Ameerika tänav 8 maja koridoris Nikolai surnuks peksmise eest 1999. aasta detsembris.

Aleksei Rjabkov
•    sündinud 29. detsembril 1964
•    Varem üks kord karistatud (Tallinna linnakohtu otsus 29. novembrist 1996).
Tapmised ja tapmiskatse:  
•    1995. aasta 15. jaanuaril meelitas Vladimiri ja Dmitri Kehra valda, kus laskis nad püstolist TT maha
•    1995. aasta 26. märtsil tulistas püstolist Browning Tallinnas Paldiski mnt 229 c asuvas
Krooningi bensiinijaamas surnuks ühe tanklatöötaja ja haavas teist
------------------------------------------------------

Justiitsministeeriumi 2008. aasta statistika

•    Eelmisel aastal vabastati vanglatest ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla 807 isikut (40% kõigist vabanenuist sel aastal).

•    Kriminaalhooldus lõppes eelmisel aastal kokku 1032 isikul, kes olid olnud ennetähtaegselt vabastatud. Neist ligi 75%-il lõppes kriminaalhooldus positiivselt.
•    Ligikaudu 15% ennetähtaegselt vabastatud kriminaalhooldusalustest läks katseajal tagasi vanglasse seoses kriminaalhoolduse tingimuste rikkumisega.

•    Katseajal uue kuriteo toimepaneku tulemusel saadeti 2008. aastal tagasi vanglasse karistust kandma 8,7% kriminaalhooldusalustest, kes olid vanglast enne tähtaega vabanenud.