Eruohvitserid soovivad vägede lahkumise aastapäeva riiklikku tähistamist

Pildil videokaader nõukogude tankide kolonnist Kambja külas 1991. aastal (hetk Gennadi Toomiste videost). Viimased nõukogude väed lahkusid Eestist 1994. aasta 31. augustil. Foto: Margus Ansu

Eesti Eruohvitseride Kogu juhatus ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esindajad tegid kohtumisel kaitseminister Urmas Reinsaluga ettepaneku tähistada 31. augustit riikliku tähtpäevana.

«See on päev, mis Eesti pinnalt lahkusid meid okupeerinud võõrväed, mil meie jaoks reaalselt lõppes Teine maailmasõda,» lausus Eruohvitseride Kogu juhatuse aseesimees Tiit Põder.

Tema sõnul tuleks seda päeva riikliku tähtpäevana tähistada, sest tänu Vene vägede lahkumisele sai Eesti liituda NATO ja Euroopa Liiduga. Läbi selle on Eesti julgeolek veelgi kasvanud ning tõenäosus, et midagi kommunistliku okupatsiooni sarnast võiks tulevikus aset leida, muutunud peaaegu olematuks, lisas Põder.

«Kuigi 31. augustit on tänaseni meeles peetud, on selle sündmuse olulisusele vastav tähistamine jäänud tagasihoidlikuks. Eesti suveräänsuse ja vabaduse verstapostiks olevale päevale tuleks pöörata rohkem tähelepanu – tuletada meelde neid, kes tegid selle võimalikuks ning teadvustada endale senisest rohkem, et ilma Vene vägede lahkumiseta elaks me suure tõenäosusega hoopis teistsuguses Eestis,» rääkis Põder.

Eruohvitseride Kogu juhatuse aseesimehe sõnul oli võõrvägede lahkumine kahtlemata Eesti tol ajal veel noore diplomaatia triumf. See lubas meil olla oma maa peremees igal Eestimaa ruutmeetril ning ehitada üles just selline Eesti, nagu me ise tahame, rääkis Põder.

31. august 1994 on tema sõnul Eesti ajalukku salvestunud kui päev, mil enamus Vene vägedest lahkus Eesti pinnalt ning Eesti sai tõeliselt vabaks. Seda tähtsat sündmust tuleks edaspidi riiklikult tähistada, leidis Põder.

«Kahe aasta pärast möödub sellest Eesti diplomaatide suurvõidust 20 aastat, mistõttu oleks aeg hakata mõtlema sellele, kuidas seda tähtpäeva selle vääriliselt riiklikult tähistada,» lõpetas ta.