Tänavuse Tallinna Ülikooli (TLÜ) kirjandusauhinna pälvisid noor luuletaja ja tõlkija Maarja Kangro ning Tallinna Ülikooli saksa filoloogia professor Mari Tarvas.
TLÜ kirjandusauhinna pälvisid Maarja Kangro ja Mari Tarvas
18. märts 2009, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maarja Kangro pälvis ülikooli kirjandusauhinna algupärase ilukirjanduse kategoorias luulekogu «Heureka» eest, vahendas ülikooli pressiesindaja.
Tegemist on Kangro kolmanda raamatuga, mis näitab, et autor töötab jätkuvalt ja edukalt oma väljendusvormiliste oskuste parandamisega.
Luulekogu on ka meedias tähelepanu pälvinud: Katrin Väli kirjutab, et «Maarja Kangrol on silma maailma absurdsuse ja ükskõiksuse peale. Ta isegi tundub vahel kuri, kuid maailma näib ta leidvat pigem naeru- kui pahakspanemisväärse.»
Kogumiku näol on tegemist intellektuaalse, sügava ja samas huvitavalt uuendusliku luulega. Maarja Kangro võitis Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna ka 2008. aastal.
Mari Tarvas pälvis kirjandusauhinna publikatsioonide ja ilukirjanduslike tõlgete kategoorias raamatu «Nali ja selle seos teadvustamatusega» tõlkimise eest. Freudi naljateooria on tihedalt seotud psühhoanalüüsiga. Naljaraamat ei kuulu küll Freudi peateoste hulka, ent on tema teooria seisukohalt oluline.
Naljaraamatus võetakse ülevaatlikult kokku Freudi seisukohad teadvustamatuse ja teaduse vahekordadest, kirjeldatakse unenäotöö protsesse ja seostatakse neid naljaga seotud psüühiliste protsessidega, s.h. psüühilise energia küsimustega.
Selle teose tõlkimine on jätk prof Mari Tarvase pikemaajalisele tõlketegevusele, s.h. näiteks koostöö Anne Lillega Sigmund Freudi «Unenägude tõlgendamine» (2007) tõlkimisel, Ivar Ivaski saksakeelne looming kogumikus «Ivar Ivask: Tähtede tähendust tunda» (2003), Jakob Uexkülli «Rännud loomade ja inimeste omailmades» (ajakirja Eesti Loodus järjejutuna 1999), Eugen Herrigeli «Zen vibulaskmiskunstis» (1999), Rainer Maria Rilke ja Marina Tsvetaeva kirjavahetus (saatesõnaga) 1995. aastal ajakirja Akadeemia kolmes numbris; alates 1990. aastatest mitmeid tõlkeid (teaduslikud tekstid filosoofia, sotsioloogia jm teadusvaldkondades, aga ka ilukirjanduslikud tekstid).
Maarja Kangro õpib Tallinna Ülikoolis kultuuride uuringu doktorantuuris ning Mari Tarvas on Tallinna Ülikooli Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituudi saksa keele professor.
Laureaatidele anti kirjandusauhinnad (aukiri ja rahaline preemia) üle täna, 18. märtsil toimunud Tallinna Ülikooli aastapäeva aktusel. Auhinna nominentide loomingut tutvustati 11. märtsil Tallinna Ülikoolis toimunud kirjanduslikul kolmapäeval. Tänavusele Tallinna Ülikooli kirjandusauhinnale kandideeris kaksteist autorit. Nende hulgas on nii üliõpilasi kui ka õppejõude.
Tänavusele Tallinna Ülikooli kirjandusauhinnale kandideeris 12 autorit. Laureaadid valis välja žürii, kuhu kuulusid Ülar Ploom (TLÜ romanistika professor), Jaanus Vaiksoo (TLÜ kirjandusteaduse ja kultuuriloo lektor), Anne Lange (TLÜ tõlketeooria dotsent), Barbi Pilvre (TLÜ teadur, ajakirjanik), Rein Veidemann (TLÜ kultuuriteaduste professor) ja Hasso Krull (TLÜ kultuuriteaduse lektor).
Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna eesmärk on tunnustada eesti kirjanikke ja tõlkijaid, kes õpivad või õpetavad Tallinna Ülikoolis või on selle vilistlased. Auhind antakse välja kolmandat korda.
Esimese, 2007. aasta konkursi laureaadid olid Hasso Krull (luulekogu «Talv» eest) ja Nadežda Ptšelovodova (eesti luule tõlkimise eest udmurdi keelde). 2008. aastal pälvis Maarja Kangro ülikooli kirjandusauhinna luulekogu «Tule mu koopasse mateeria» eest ning Arvo Valton «Väikeste rahvaste suur kirjandus» ja «Noorte luule» väljaandmise eest.
Aktusel esitleti ka aasta jooksul Tallinna Ülikooli professoriteks valitud Tiiu Koffi, Hannes Palangut, Mart Rannutit, Ruth Shimmot, Piret Viirest ja Sirje Runget, samuti emeriitprofessoriteks nimetatud Anu-Reet Hausenbergi ja Henn Kukku. Aktusel anti üle ka preemiad silmapaistvaimate teaduspublikatsioonide ja loomingulise projekti autoritele ning ettevõtlikumale teadlasele ja instituudile.
Aktus oli pühendatud Tallinna Ülikooli 4. sünnipäevale, sünnipäevaüritused jätkuvad reedel, 20. märtsil vilistlaspäeva ning kevadpeoga.
Tallinna Ülikool on avalik-õiguslik ülikool, mis loodi 18. märtsil 2005 mitme Tallinnas asuva ülikooli (Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Concordia Audentese Ülikooli meediateaduskond) ja akadeemilise asutuse (TA Akadeemiline Raamatukogu, TA Ajaloo Instituut, TA Eesti Demograafia Instituut, TA Ökoloogia Instituut, TA Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut) ühinemise tulemusena.
Ülikooli algatajate traditsioonid ulatuvad Eesti pikima ajalooga õpetajakoolitusest maailma uusima humanitaar- ja sotsiaalteadusliku mõtte maaletoomise ja rakendamiseni. Täna koosneb ülikool 18 instituudist ja 4 kolledžist, kus bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes õpib üle 8500 tudengi ning üle 12 000 inimese osaleb igal aastal täienduskoolitustel ja avatud tasemeõppes.