Kommunistid põgenesid Vene saatkonda Tallinnas

Tallinna vanalinnas Pikk 19 tegutses sõdadevahelisel ajal Nõukogude esindus, nüüd on hoonel kaks aastakümmet lehvinud Venemaa lipp. Foto: Toomas Huik

Nagu praegu Ecuadori saatkond Londonis Wikileaksi asutaja Julian Assange’ile, võimaldas Nõukogude esindus Tallinnas 1924. aasta lõpul pelgupaika mitmele läbikukkunud detsembrimässus osalenule.

Ühe detsembrimässust osavõtnu, kommunist Johannes Männi (sünd. 1890 Oudovas-1961) riigiarhiivis hoitavate mälestuste järgi jõudis ta ülestõusu läbikukkumise järel pärast seiklusi ja öiseid rännakuid lõpuks Tartumaalt pealinna, ning suundus Pikale tänavale saatkonna ukse juurde. Sinna jõudes aga «kargas järsku sisse».

Mänd meenutas, et Vene saatkonda põgenenud kommunistid said endile seal varjupaigaks kütteruumi keldri.

Männi riigiarhiivis leiduvate mälestuste kohaselt kasutasid sama pelgupaika veel mitmed muud vandenõulased. Nende seas oli ka detsembrimässu üheksaliikmelise koordinatsiooninõukogu juht Valter Klein, hüüdnimega Roobas. Too oli saanud mässujärgselt end kinnivõtmise eest peites ränga terviserikke ning ta viimseks puhkepaigaks jäigi Vene saatkond.

Dokumendi järgi suri Klein seal keldris kopsupõletikku ning tema surnukeha valmistas teistele põgenikele peavalu – mida sellega ette võtta? Lõpuks maeti lahkunu samasse keldri põranda alla.

Seda perioodi uurinud ajaloolane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Jüri Ant ütles, et Valter Kleini surm Nõukogude saatkonnas on tuntud ajaloofakt, mida keegi pole ümber lükanud.
Mitmes nõukogudeaegses teoses 1. detsembri 1924 mässukatse kohta seda tõika küll ei meenutata, kuid Valter Kleini surm mässujärgsetes oludes saadud haiguse tagajärjel tuuakse välja. Klein on esile tõstetud ka kui detsembrimässu oluline tegelane ja üks juhte.

Eesti politsei igatahes Kleini saatust kohe täpsemalt teada ei saanud, sest veel 1926 otsiti mehe matmiskohta taga hoopis Harjumaalt.

Venemaale pääsenud kommunistlikud tegelased (Jaan Anvelt jt) kirjutasid aga Valter Kleinile mitmeid järelehüüdeid, kus kahetsesid, et selline vahva kommunist ja võitleja, kes pääses «valgekaartlaste» küüsist, pidi ometi langema haiguse ohvriks.

Loe pikemalt Postimees Plussist!