/nginx/o/2012/09/03/1297502t1ha2d6.jpg)
Saksamaal puhkes möödunud nädalal poliitiline torm, kui selgus, et politsei koolitas mitu aastat autoritaarse režiimiga Valgevene miilitsaid.
Ajaleht Tagesspiegel kirjutas ülemöödunud nädalal, et Saksa politsei koolitas nii kodumaal kui ka Minskis välja umbes 500 Valgevene miilitsat. Vähemalt sada Valgevene julgeolekujõudude liiget osales aastatel 2008–2011 Saksamaal koolitustel, ütles üks anonüümseks jääda soovinud siseministeeriumi ametnik Tagesspiegelile.
Lisaks koolitas Saksa politsei Valgevenes umbes 400 piirivalvurit, kõrgemat miilitsaametnikku ja kriminalisti. 2010. aasta novembris võisid Valgevene miilitsad jälgida, kuidas Saksa politsei Gorlebeni linnas toimunud demonstratsioonil meeleavaldajate vastu veekahurit, pisargaasi ja kumminuiasid kasutas. Möödunud nädalal väitis ajaleht Bild, et umbes sadat Valgevene miilitsat varustati ka enesekaitsevahendite ja kumminuiadega.
Politseijuht eitas seoseid
Skandaal sai alguse juuli lõpus, kui politseijuht Matthias Seeger eitas süüdistusi, nagu oleks Saksa politseil kahtlasi seoseid Valgevenega. Seegeri sõnul oli politsei Minskiga seotud viimati kaks aastat tagasi ning kõige hiljutisem kontakt oli Valgevene piirivalvega. Opositsioonilise Vasakpartei poolt politsei operatsioonide kohta tehtud päring paljastas aga, et Valgevene miilitsaid koolitati veel möödunud aasta lõpus. Seeger vabastati seejärel oma ametikohalt.
Pärast Saksa meedias mitu päeva kestnud arutelu Saksamaa ja Valgevene koostöö kohta tunnistas siseministeerium, et Aleksandr Lukašenka režiimi miilitsaid koolitati tõepoolest. Ministeeriumi sõnul varustati Valgevene miilitsaid vahemikus 2008–2010 arvutite, digikaamerate ja kolme Volkswagen Transporteriga.
Siseministeerium lükkas aga ümber väite, et miilitsaid varustati enesekaitsevahendite ja kumminuiadega. Ministeeriumi pressiesindaja Philipp Spauschus ütles Raadio Vaba Euroopale, et EL kiitis treeningprogrammi heaks viis aastat tagasi, kui Euroopa ja Valgevene suhted paranesid.
«Valgevene miilitsate treenimine Saksamaal ja Valgevenes oli Euroopa Liidu julgeolekuametnike, suure osa Saksa parlamendi ja kriminaalpolitsei ühisotsus,» ütles Spauschus. Tema sõnul on ka teised Euroopa riigid selliste treeningutega seotud, kuid ta ei suutnud meenutada, millised täpsemalt. Pole ka selge, kes Brüsselis treeningprogrammi heaks kiitsid.
Euroopa Nõukogu sõnul polnud nad treeningprogrammist teadlikud, Euroopa Komisjoni ametnikud ütlesid aga Raadio Vaba Euroopale, et peavad dokumendid läbi vaatama ning uurima, kas treeningprogramm kiideti heaks 2008. aastal, kui ELi ja Valgevene suhted näisid paranevat.
Kumminuiasid ei antud
Opositsiooniparteide Saksamaa Rohelised, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Vasakpartei sõnul šokeerisid neid teated selle kohta, et Saksa politsei koolitas diktaator Aleksandr Lukašenka julgeolekujõude.
«Kui Lukašenka julgeolekujõud Minskis jälle opositsiooni liikmeid peksavad, siis nüüd teame, kus Valgevene miilits oma kätt harjutas,» ütles Vasakpartei liige Jan Korte parlamendis peetud kõnes. Rohelised nimetasid abistamist küsitavaks. Roheliste fraktsiooni eesistuja parlamendis Volker Beck ütles ajalehele Kieler Nachrichten, et Saksa politsei ei tohiks olla seotud Lukašenka käsilaste aitamisega. «Kõike, mida need erijõud õppisid, kasutavad nad lõpuks oma rahva rõhumiseks,» lausus ta.
Sarnaselt Saksamaaga teatas ka Valgevene siseministeerium, et mõlema riigi julgeolekujõud tegid koostööd, kuid lükkas ümber väite, nagu oleksid miilitsad enesekaitsevahendeid ja kumminuiasid saanud. «Saksa politsei abistas Valgevene miilitsaid arvutite ja bürootehnikaga,» seisis Spiegelile saadetud arupärimise vastuses.
Erinevalt Saksamaa siseministeeriumist väitis Minsk aga, et koostöö leidis aset 2009. ja 2010. aastal. Selle aja jooksul tehti koostööd umbes 50 korral ning seal osalesid nii liikluspolitseinikud kui ka miilitsad, kirjutas siseministeerium.
Saksa politsei ja Valgevene miilitsate koostööst hoolimata on Euroopa Liidu ja Lukašenka režiimi suhted halvenenud. Selle põhjuseks on juulis aset leidnud kaisukarude-aktsioon ja Rootsi suursaadiku Minskist väljasaatmine. EL otsustab oktoobris, kas pikendab Valgevene ametnike sissesõidukeeldu ning ekspordikeeldu materjalide suhtes, mida võidakse kasutada siserepressioonideks.