Ettevõtja Aleksander Kofkin kinnitas, et on andnud Keskerakonna esimehele ja Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele laenu ning toetanud ka nende mõlema ja veel mõne inimesega seotud välismaist juriidilist isikut, mis tegeles trüki- ja kirjastustegevusega, kirjutas Tallinna linnavalitsuse ajaleht Pealinn.
Kofkin lükkas ajalehes tagasi väited, nagu oleks ta teinud Savisaarega mingit lubamatut koostööd. Ta kinnitas, et on toetanud Savisaart ja tema ettevõtmisi ulatuses, mida ta on pidanud võimalikuks ja vajalikuks, ning teeb seda ka edaspidi.
«Olen talle andnud laenu, mis on laenusaaja poolt deklareeritud ja avalikustatud viisil, nagu seadus ette näeb. Samuti olen toetanud meie mõlemaga ja mõnede kolmandate isikutega seoses olnud välismaist juriidilist isikut, mille eesmärgiks oli trüki- ja kirjastustegevus. Tõsi, viimati tegin seda üle viie aasta tagasi. Seetõttu on päevakajaliste väljaannete ja õiguskaitseorganite huvi ajaloo vastu üllatav, eriti kui selle kohta oleks saanud küsida vahetult minu poole pöördudes,» rääkis Kofkin.
Ta märkis ka, et prokuratuuri poolt välisriikidesse saadetud teave Savisaarele või mõnele teisele Tallinna linnavalitsuse ametnikule pistise või altkäemaksu andmise kohta või osalemise kohta rahapesus on ebaõige ja tema isikut laimav. Kofkin lisas, et kui välisriikidele edastatakse kirjalikus vormis tõe pähe laimu, on ta sunnitud enda kaitseks ja valeväidete ümberlükkamiseks kasutama kõiki meetmeid, mida rahvusvaheline õigus vaba riigi kodanikule võimaldab.
Kesknädal kirjutas augusti lõpus, et prokuratuur alustas Savisaart puudutavat kriminaalmenetlust rahapesu käsitleva paragrahvi alusel mullu 3. veebruaril ning 9. veebruaril esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Šveitsi õiguskaitseasutusele õigusabitaotluse, et saada andmeid Savisaare ning tema laenuga seotud isikute ja firmade kohta.
Muu hulgas märgiti ajalehe teatel kirjas, et Kofkin võib olla andnud Savisaarele ebaseaduslikult raha, et võita vorstikioskite konkurss, püstitada kooskõlastuseta kioskid ja need tagantjärele seadustada ning lihtsustada ka hotelliehituse käiku ja seadustada kõrvalekaldeid ehitusnõuetest.
Samuti kirjeldati Kesknädala andmetel taotluses, kuidas ja kust on Savisaar saanud Siim ja Sulev Seppiku firmade kaudu laenu. «Jutt käis 173 000 eurost, mille laenamise deklareerimisega hilinemise eest Savisaart trahviti,» märkis leht.
Savisaar ise on üle-eelmisel aastal öelnud, et võttis laenu 2009. aasta oktoobris oma toonase erakonnakaaslase Ain Seppiku poegadele kuuluvalt osaühingult ning maksis selle tagasi detsembris. Võla tasumiseks võttis ta enda sõnul laenu Liechtensteini ärimehelt ja juristilt Peter Kaiserilt. Toona ütles ta, et laen on võetud kaheksaprotsendilise intressiga kaheksaks aastaks.
173 551 euro suurune võlgnevus püsib Savisaarel majanduslike huvide deklaratsiooni kohaselt ka praegu, lisaks on tal teinegi, 33 848 euro suurune eraisikult võetud laen. Savisaarele antud teise laenu taga on Aleksander Kofkin.
Juuli lõpus viitas Savisaar kriminaalmenetluse seotusele ka Šveitsis asutatud fondiga, mis tema sõnul loodi tsentristliku maailmavaate ja sellekohase kirjanduse väljaandmise toetamiseks 1997. aastal ning on praeguseks tegevuse lõpetanud.
Savisaart puudutavast kriminaalmenetlusest andis suvel teada Keskerakonna esimees ise, kui juhtis Kesknädalas tähelepanu prokuratuuri kirjavahetusele Šveitsi ametivõimudega, nimetas kirjades tema kohta esitatud fakte valeks ning ütles, et tegu, mille ta on väidetavalt toime pannud, ei oska prokuratuur oma pöördumistes kirjeldada.
Samuti ütles Savisaar, et pöördus oma sõnavabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide poole, et saada selgitusi rea asjaolude kohta, kus valitsuse institutsioonid ja õiguskaitseorganid on opositsioonitegelasi põhjendamatult rünnanud. Kesknädala teatel kuulis Savisaar käimasolevast kriminaalmenetlusest Šveitsist.