Kristiina Ojuland
Reformierakond, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon
1. Valmistan Euroopa Parlamendi raportöörina ette soovitust ELi liikmesriikide valitsustele seada sisse sanktsioonid Sergei Magnitski surmas süüdi olevate Venemaa ametnike suhtes, see peaks täiskogu ette jõudma sel sügisel. Magnitski traagilisest mõrvamisest möödub novembris kolm aastat, kuid Venemaa pole siiani süüdlasi vastutusele võtnud.
Minu kohustuste hulka europarlamendis kuulub ka Liibüa ja Lõuna-Kaukaasia, eeskätt Mägi-Karabahhi konflikti lahendus. Leian, et Eesti diplomaatial oleks väga hea võimalus praegusel ajal pakkuda vahendust rohkem kui 20 aastat kestnud külmutatud konflikti lahenduse leidmisele.
2. Kuigi eurotsooni riikide pikaleveninud võlakriisist on juba tüdimuseni räägitud, tuleb Euroopa Parlamendil sel hooajal jätkuvalt teemaga tegeleda. Igasugune laristajate poputamine tuleb lõpetada. Eesti on siin positiivseks eeskujuks. See juhtub varem või hiljem, et Euroopa riigid peavad minema tagasi reaalmajandusse. Ehk teisisõnu, kui riik suudab õpetajale maksta palka 500 eurot, siis see nii ongi, ja kunstlikult ei saa seda kellegi arvelt 1000 euroni kasvatada. Puudutagu see siis Kreekat või Hispaaniat.
Siiri Oviir
parteitu, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon
1. Loodame Euroopa Nõukoguga lõpuks üksmeele leida, et saaksime rasedus- ja sünnitusjärgset puhkust käsitleva direktiivi vastu võtta. Järge ootab veel mitu, nii võrdse või samaväärse töö eest võrdset tasu nõudev kui ka majanduses otsustustasandil soolist tasakaalu taotlev direktiiv.
Lõppjärku on jõudmas Globaliseerimisega Kohanemise Euroopa Fondi reeglite täiustamine ja täpsustamine. Fond annab suurt lisandväärtust liikmesriikidele, eriti praeguse majanduskriisi ajal. Kahju, et Eesti ettevõtted ei ole seni kordagi abisaamiseks fondi poole pöördunud, ometi ei ole meie tööpuudus väikseimate hulgas.
2. Laiemas plaanis pean kindlasti väga oluliseks Euroopa võlakriisi lahendamist, kuid rääkides Eesti ja Baltimaade huvidest, on oluline saavutada kiirem ja õiglasem põllumajanduse otsetoetuste võrdsustumine Euroopa Ühtse Põllumajanduspoliitika reformikavas. Selleks et ei seataks ohtu Eesti pürgimist «õliriigiks» ehk autodele põlevkiviõlist diislikütuse tootmist ning meie suuri investeeringuid nimetatud valdkonda, tuleb ühiselt vastu seista Euroopa kliimadirektoraadi nn laest võetud suhtarvul põhinevale keskkonnapiirangule.
Ivari Padar
SDE, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon
Suuremad teemad on seotud mitmeaastase finantsraamistiku rakendamisega. Regionaalpoliitika komisjonis läks sellega seoses meile positiivselt läbi terve hulk punkte, nii liikmesriigis kasutatavatele ühtekuuluvusvahenditele seatud lae 2,5 protsenti SKTst ärajätmine, territoriaalse koostöö projektide jätkuv 85-protsendiline rahastamine (komisjon ettepanek 75 protsenti) kui ka see, et kui raha kasutaja on näiteks omavalitsus või riik, siis käibemaks on ikka jätkuvalt abikõlblik (omapoolne finantseering seega umbes 15 protsenti, mitte 15 protsenti pluss käibemaks). Eesti jaoks on selgelt tegemist võimalusega kasutada miljonite ulatuses enam ELi raha. Ei tasu muidugi unustada, et need parlamendi positsioonid on vaja veel läbi vaielda nõukogu ja komisjoniga, aga vähemalt meie avang on hea.
Põllumajanduspoliitika raportid said ligikaudu 7000 muudatusettepanekut, need lähevad arutamisele. Kompromisse soovitakse saada novembri lõpuks. Selleks ajaks peaks olema selge ka mitmeaastase eelarvekava saatus. Olukord on keeruline ja parimat tulemust saavutada ehk näiteks otsetoetust suurendada on raske. Käib töö Eesti, Läti, Leedu ühisele positsioonile toetuse leidmisel.
Vilja Savisaar-Toomast
parteitu, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon
1. Jätkan oma tööd põhiliikmena transpordi- ja turismikomisjonis ning asendusliikmena regionaalarengukomisjonis. Loomulikult nõuavad kõige rohkem tähelepanu raportid, milles olen ise raportöör või kaasraportöör.
Olen raportöör raportile «VII eduaruanne ELi ühtekuuluvuspoliitika kohta», ELi ja Šveitsi vahelisele lennunduslepingut puudutavale raportile ning transpordikomisjoni raportöör direktiivi muudatustele, millega reguleeritakse laevakütuse väävlisisaldust.
Oma kõige olulisemaks eesmärgiks pean Euroopa Ühendamise Rahastu loomise otsuse positiivses suunas mõjutamist. Rahastu suuruseks on planeeritud 50 miljardit eurot ja see on mõeldud riigiüleste transpordi-, energia- ja IT-projektide rahastamiseks. Eesti jaoks on see eriti vajalik, kuna selle rahastu vahenditega on planeeritud finantseerida ka Rail Balticu rajamist.
2. Laiemas perspektiivis ei saa ka europarlament üle ega ümber finants- ja majanduskriisist ning peab kaasa rääkima lahenduste leidmisel kriisist väljatulekuks.
Jätkatakse ka järgmise mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamise ja vastuvõtmisega.
