Sundimatu õhkkond – aga kui usutav?

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti ja Ameerika jutusaadete peamisi erinevusi seisneb selles, kui sundimatu ja koduse õhkkonna suudavad ookeanitagused Oprah’d, Lenod ja Lettermanid luua. Ja Ellen DeGeneres samuti. Juba esimestest hetkedest, mil ta stuudios külalist vastu võtab. Olgu külaliseks Brad Pitt või Eva Longoria, DeGeneres paneb nad mõlemad enne tugitooli istumist muusika rütmis puusi nõksutama.

Põhjus, miks DeGenerese külalised mänguga kaasa lähevad, peitub vaevalt selles, et eks nad ole kõik üks Hollywoodi liberaalide kamp, kas omavahel kaadri tagagi läbi käib. Küllap tunnevad ka Eesti jutusaatejuhid paljusid saatekülalisi, aga ometi jätab enamik kodumaiseid intervjuusaateid mulje, nagu oleks tegemist kapo ülekuulamisega.

Et eestlastele ei sobi ameerikalik joviaalsus? Hüva, aga mis on siis alternatiiv? Alternatiiv on vaadata südame põksudes, sest stuudiopinge kiirgab isegi elutuppa, ega stressis intervjueerija äkki omadega kinni jookse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles