Karuteene moodsale kunstile

Raul Meele «Apokriivad» (1997) festivali ART IST KUKU NU UT näitusel «Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau!». Foto: Sille Annuk

Festivali ART IST KUKU NU UT näituse «Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau!» avamisel 7. septembril Tartus Raekoja platsil toimusid arvuka rahva ees sõnavõtud ja tervitused, kus toodi ajaloost näiteid, et hea kunst on alati olnud skandaalne. Lõpetuseks manitses Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark süvenema moodsasse kunsti hoolimata väikesest haisust. Ma ei teadnud, kas naerda või nutta. Pakuti viina.

Kuraatorid Rael Artel ja Kaisa Eiche on läbi töötanud «baasi, millel tänase kaasaegse kunsti pealisehitus püsib» («Taaskohtumine kunstitontidega», Sirp, 7.09) ja eksponeerivad seda Tartu kunstimuuseumis. Sealhulgas on Jaan Toomiku installatsioon «15. mai – 1. juuni 1992» 16 fekaalipurgiga (ekspositsioonis rekonstruktsioon, sest originaalid on hävinud) ja Raul Meele «Apokriivad» sinimustvalgete lippude peale kirjutatud roppuste ja sõimuga Peeter Sauterilt.

Nägin mõlemat nende esmaesitusel. Toomiku junnid asusid 1992. aastal Pirita teel Eesti Näituste teises paviljonis. Toomik oli vaevelnud kõhukinnisuse all ja WC-s mediteerides tekkis tal mõte avalikkust veidi irriteerida (nagu tal on seda hiljemgi juhtunud) ning poti asemel kasutada hoopis purke ja koos söögimenüüga näitusele viia. Kehitasin õlgu – noore mehe rumal nali, esimesteks kuulsateks roojanautijateks olid juba Salvador Dali ja Luis Buñuel.