Eesti elanike eluiga pikeneb, kuid tervis ei tule järele

FOTO: SCANPIX

Eesti elanike oodatav eluiga on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, mis on peamiselt seotud vähenevate surmade arvuga. Paraku on aga vähenenud tervelt elatud aastate arv.

Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat, mis on poole aasta võrra pikem kui aasta varem. 2011. aastal oli meeste oodatav eluiga sünnimomendil 71,2 ja naistel 81,1 aastat.

Statistikaameti juhtivstatistik Helerin Rannala tõdes, et kui varasemal paaril aastal kasvas elanike eluiga ligi aasta võrra, siis nüüd on tõus jäänud mõnevõrra väiksemaks.

«Kuigi eelmisel aastal õnnetussurmade arv veidi kasvas, on üldiselt nende hulk pidevalt vähenenud ja see on üks keskmise eluea pikenemise põhjusi,» rääkis Rannala.

Eraldi tõi ta välja, et enim on vähenenud alla 1-aastaste imikute surmade arv. Kui 2008. aastal suri 80 väikelast, eelmisel aastal oli neid 36. Õnnetuste tõttu hukkus mullu 771 inimest, kõige rohkem oli nende hulgas 50-64-aastaseid ning 30-34-aastaseid.

Kõige suurem surmade põhjus Eestis on aga vereringeelundite haigused. Eelmisel aastal surnud enam kui 15 000 inimesest suri vereringeelundite haiguste tõttu üle 8000. Järgmine surmapõhjustaja on kasvajad 3700 surmaga.

Kui oodatav eluiga 1990-ndate alguses langes, siis hilisemad aastad on pidevalt ses vallas häid uudiseid toonud. Aastatel 2006-2007 oli seisak, kuid pärast seda on eluiga pea igal aastal aasta võrra kasvanud. Nüüd mullu siis vaid poole aasta võrra. «Eluea tõus tuleneb meditsiini arengust, tervislike eluviiside propageerimisest,» sõnas statistik.

Haigus segab elu

Seevastu tervelt elatud aastate arv on viimasel paaril aastal langenud – kõrghetkeks olnud 2009. aastal oli see 56,9 protsenti, siis nüüd on see vaid 56 aastat.

Statistikaameti juhtivstatistik Eerika Taidre selgitas, et see näitaja sõltub mitmest tegurist ja arvestab nii elanikkonna vanusespetsiifilist haigestumust, suremust kui ka inimeste endi hinnanguid tervisele. «Tervelt elatud aastate arv näitab, mitu aastat konkreetses vanuses olev inimene tõenäoliselt veel ilma puudeta elab,» lausus ta.

Nii näiteks on 15-19-aastaste seas inimesi, kelle igapäevast elu nende haigus või puue ei piira, 92,2 protsenti, aga 50-54-aastaste seas 62,6 protsenti ning 80-84-aastaste seas vaid 20 protsenti.

Võrreldes aasta varasemaga vähenes 50-aastaste ja vanemate inimeste hulk, kes elavad ilma häiriva haiguseta. Nooremate tervete hulk on aga aastaga suurenenud.

Tsahkna: kõige tähtsamaks sündivus

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna leidis, et rahvastiku eluea pikenemise kõrval tuleb arvestada ka rahvastiku vananemisega.

«Rahvastikuloenduse tulemused on karmid - rahva arv on kümne aastaga vähenenud 5,5 protsenti, rahvastik vananeb ja noorte ning laste osakaal väheneb. Tulevikus tähendab see, et üha vähem töökäsi peab üleval hoidma paisuvat sotsiaalsüsteemi,» märkis ta.

«Lahenduseks on oluline sündivuse tõus ning olemasolevate inimeste potentsiaali avamine. Meil on pea 55 000 vaesuses elavat last, kelle arenguvõimalused on sellepärast oluliselt piiratud ning tulevikus võib see tähendada, et nende konkurentsivõime ning panus ühiskonda on oluliselt väiksem kui see peaks ja võiks olla.»

«Sellepärast tuleb lastega perede poliitika tõsta kõige tähtsamaks ning vajadusel muuta ka põhimõttelist suhtumist poliitiliste otsuste langetamisel,» arvas Tsahkna.

Eluea kasvu kõrval pidas ta oluliseks just seda, et tervena elatud aastate arv suureneks: «Et inimesed ei oleks seotud niipalju sotsiaalsüsteemi tarbimisega, vaid suudaks ise ühiskonda panustada kõrge eani.»

Tagasi üles