Kasvatusteadlane: vaja on tugevaid põhikoole

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalteadlased on uurimistöö käigus leidnud, et kool mõjutab noore inimese hariduslikku edasijõudmist seni arvatust palju vähem. Koolipingist hoopis tähtsam on kodused võimalused.
Sotsiaalteadlased on uurimistöö käigus leidnud, et kool mõjutab noore inimese hariduslikku edasijõudmist seni arvatust palju vähem. Koolipingist hoopis tähtsam on kodused võimalused. Foto: Peeter Langovits

Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor Rain Mikser sõnas tänases saates «Aeg luubis», et kehvade gümnaasiumite asemele peaksid praegu tekkima tugevad põhikoolid, kuid milliste ressursside arvelt ei ole selge.


«Seniste kehvade gümnaasiumite asemele peavad tekkima tugevad põhikoolid. Kuidas seda praeguste ressursside juures saavutada on aga läbi arutamata. Siin on ka teadlastega nõu pidamata,» ütles Mikser.

«Praegu on õppekavad eraldi lasteaiaõpetajatele, algklassiõpetajatele ja üliõpilased, kes tulevad, teavad juba alguses, kuhu haridusastmesse nad tööle lähevad ja peavad võtma vastutust selles astmes,» sõnas Mikser.

«On teada ja maailmas on uuringuid tehtud, et põhikooli ja gümnaasiumiastmes õpetamine nõuab erinevaid kompetentse,» lisas direktor. Mikseri sõnul on gümnaasiumiastmes näiteks aine sisu küsimused palju tähtsamad kui nad on põhikoolis.

Mikser lisas, et suurte riikide pedagoogilises kirjanduses juba mainitakse, et õpe põhikoolis on liiga teoreetiline ning õpilased peavad liiga palju asju pähe tuupima. «Sisuküsimused tuleb tõsta sellisele tähtsusastmele nagu nad olid 30-40 aastat tagasi. Peaks tegelema rohkem õpetatava sisu lahtimõtestamisele õpilase jaoks.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles