Värbaja: kriis viis huvi välismaal õppimise vastu

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cambridge´i Ülikool.
Cambridge´i Ülikool. Foto: AFP / Scanpix

Tudengeid välismaale vahendava Hakes Internationali andmetel on majanduskriis kuivatanud kokku ka suure osa noorte huvi võõrsile ülikooliharidust omandama minna.


«Käesoleval aastal näeme ootustele vaatamata välismaale õppima asujate arvu vähenemist,» rääkis Postimees.ee'le 5 aastat tudengite värbamisega Eestist peamiselt Lääne-Euroopa kõrgkoolidesse tegelenud Hakes Internationali tegevjuht Hannes Lents.

«Majanduslangusest tingituna on meil senisest enam partner-kõrgkoole Taanis, kus kõrghariduse (sh Eestist saabuvate tudengite eest) eest tasub Taani kuningriik, kuid ka see pole andnud soovitud tulemust.»

Esimese taotlusvooru tulemused näitavad tunduvalt tagasihoidlikumat huvi võrreldes eelmise aastaga.

«Põhjus võib olla üleüldises ettevaatlikkuses ja mittepositiivses meeleolus. Inimesed, sh lapsevanemad ja noored otsivad enam kindlust ja stabiilsust ning pole nii varmad võtma vastu väljakutset, mida välismaal õppimine endas kujutab.»

Tema sõnul on ka tööturu olukord mujal maailmas muutunud. «Tööpuudus sunnib kohalikke vastu võtma madalakvalifikatsiooniga töid, mida varem tegid tudengid.»

Tudengitöökohtade olukord on riigist sõltuv. «Endiselt on hea seis Suurbritannias, kus Eestist tulnud kohusetundlikke tudengeid tööjõuna väärtustatakse ja võimalused suuremad kui mõnes teises Lääne-Euroopa riigis.»

Lentsi sõnul on aga tegelikult praegu just parim aeg välismaale õppima minna, et saada konkurentsieelis ajaks, kui taas on mõtet kogu jõud raha kokkuajamisele kulutada.

Tema väitel kasvab vastupidiselt siinsele langusele välismaale õppima asujate arv Bulgaaria ja Rumeenia noorte seas. «Nii võib juhtuda, et kui Eesti noored passima jäävad ja oma hariduse osas midagi olulist ette ei võta, kaotame konkurentsis Bulgaariale ja Rumeeniale.»

Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaar ütles täna Postimees.ee'le, et osa praegu majanduskriisi tõttu raskustesse sattunud tasulises õppes olevatest siinsetest tudengitest võib otsustada minna välismaale õppima, kuna mõnes riigis on õpe tasuta ja ka muud tingimused talle sobilikumad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles