Graafik: hooldajate ja õdede palk pole masueelsele tasemele tõusnud

Arstide, õdede ja hooldajate palgamuutused viimastel aastatel

FOTO: Tervise arengu instituut / graafik: Indrek Sammal

Tervise Arengu Instituudi (TAI) kogutud statistikast on näha, et kui arstid saavad praegu kõrgemat palka kui kunagi varem, siis õdede ja hooldajate palk pole masueelset taset enam saavutanud.

Statistika näitab, et viimase seitsme aastaga on arstide palk tõusnud kokku 53 protsendi võrra. Seejuures on arstid suutnud oma palka hoida ka masuaastatel, kui paljudel töötajatel kõigil elualadel palka kärbiti. Vaid 2010. aastal langes arstide keskmine palk 74 euro võrra ehk alla 5 protsendi, kuid mullu tõusis see taas, nii et praegu saavad nad kõrgemat palka kui kunagi varem.

Asutuste kaupa on näha, et kõige kõrgemad palgad on arstidel haiglates, järgnevad kiirabiarstide, eriarstide ning perearstide palgad. Kõige vähemaga peavad toime tulema hambaarstid ning arstid taastusraviasutustes.

Ka õdede palgad on alates 2006. aastast 54 protsendi võrra tõusnud. Õed pidid palga vähenemist taluma järjestikku kahel aastal – kõrgeim palk (893 eurot) oli neil 2008. aastal ning seda taset pole praeguseks taastatud.

Õdedel on parim teenistus kiirabiasutustes, sellele järgnevad palgad eriarstide juures ning hambaraviasutustes, alles seejärel tulevad haiglate palgad. Kõige raskem on ka õdedel taastusraviasutustes.

Hooldajate ja abiõdede palgad on sama ajaga tõusnud 45 protsendi võrra. Ka nende palkade tippaeg oli 2008. aasta, mis taset tänaseks pärast kaht aastat palgalangust pole taastatud.

Ka hooldajate ja abiõdedel on kõige raskem töötada taastusraviasutustes, kus makstakse teiste hooldajate keskmisega võrreldes 21 protsenti madalamat palka. Kõige paremini makstakse hooldajatele ja abiõdedele hambaravis ning eriarstiabis.
 

Tagasi üles