Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Must: küüditamismälestused on muutunud helgemateks
Riigikogu võttis vastu küüditamisavalduse!

1949. aasta märtsiküüditamise mälestuseks kogunesid küüditatud ja nende lähedased Tartus Rukkilille mälestusmärgi juurde. Pilt on tehtud mullu. FOTO: Margus Ansu

Ajaloolane ja riigikogu liige Aadu Must tõdes täna, et veel paarkümmend aastat tagasi olid inimeste mälestused küüditamisest märksa valusamad. Viimaste aegadel kuuldud lood on helgemad, sest meenutajad räägivad oma nooruspõlvest.

«Meie ülesanded ajaloo uurimisel ja mäletamisel on hoopis suuremad, sügavamad, laiemad, mitmekesisemad ja sellega on kiire,» rääkis keskerakondlasest ajaloolane Aadu Must täna riigikogu avalduse «Meenutagem, mälestagem, püsigem» arutelul.

Musta sõnul teeb aeg oma töö ja iga päevaga jääb vähemaks neid, kes ise vahetult küüditamisi mäletavad.

Ajaloolane tõdes, et ka mäletamine on muutunud. «Mõnekümne aasta eest ehkki veel poolihääli räägitud jutud küüditamisest olid hoopis karmimad, valusamad. Viimastel aastatel kuuldu, tunnistajatelt kuuldu, kas te olete tähele pannud, on palju leebem,» sõnas saadik.

Noorus on alati ilus aeg

Musta sõnul pole asi mitte kunagistes liialdustes või hilisemates mahavaikimistes, vaid täna, 60 aastat hiljem mäletavad küüditatute elu võõrsil ju ainult need, kes tollal olid noored.

«See oli nende noorusaeg, ehkki ahistatud ja vägivaldselt kodust kaugel, oli see nende nooruse, sõpruse, lootuste ja esimese armastuse aeg - see on ikka ilus,» tõdes ta.

Ajaloolane rõhutas, et vanem põlvkond, kes nägi oma elutöö hävitamist, on nüüdseks ammu lahkunud ja neilt uut tõde enam ei kuule.

Vene arhiivides leidub ohtralt materjali

Saadiku kinnitusel on Venemaa arhiivides alles see ajalugu küüditamistest, mida Eestis täna veel ei teata.

«Olen lugenud küüditatud eestlaste toimikuid, mis käsu kohaselt tuli 1964 hävitada, aga õnneks ei hävitatud. Ehkki keegi polnud neid aastakümnete jooksul isegi avanud, on nad alles ja hoiavad endas elulugusid, avalikke ja salakaebusi, ülekuulamisprotokolle, jälgimise aruandeid ja mitmete, mitmete, mitmete raamatute jagu erakirju,» selgitas Must.

Ajaloolase sõnul oleks parimaks mälestusmärgiks küüditatutele see, kui suudetakse Venemaa arhiividest kopeerida seal veel säilinud Eesti küüditatute lood ja need raamatusse raiuda.

«Selle tööga on algust teinud Tartu Ülikooli ajaloolased, Rahvusarhiiv, rahvuskaaslaste programm ja kui piisavalt tuge, saavad ajaloolased selle tööga hakkama, sest ka sellega on ülimalt kiire. Ka kirjalik mälu viletsal paberil pudeneb tolmuks,» selgitas ta.

Riigikogu võttis täna 72 poolthäälega vastu 46 saadiku algatatud avalduse «Meenutagem, mälestagem, püsigem».

Avaldusega mälestab riigikogu 1949. aastal Eestis, Lätis ja Leedus märtsiküüditamise ohvriks langenuid. Avalduses rõhutatakse, et küüditamine on rahvusvaheline kuritegu, mis ei aegu. Samuti on aegumatu küüditamise süüdlaste vastutus.

Avalduses toetatakse Euroopa Parlamendi ettepanekut kuulutada 23. august üleeuroopaliseks mälestuspäevaks.

Riigikogu toetab ka Euroopa Parlamendi ja teiste Euroopa Liidu institutsioonide ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee algatusi totalitarismi kuritegude uurimiseks ja teadvustamiseks. Avalduse vastu ei hääletanud ega erapooletuks ei jäänud keegi.

Tagasi üles
Back