Tallinna gümnaasiumidest kaovad pooled

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Laura Oks

Tallinna koolivõrgu arengukava töörühm peab mõistlikuks luua pealinna juurde põhikoolikohti ning vähendada gümnaasiume umbes poole võrra.

Töörühm on pannud paika peamised printsiibid koolivõrgu ümberkorraldamiseks, mida haridusameti juht Andres Pajula tutvustas möödunud nädalal abilinnapea Mihhail Kõlvartile.

Põhihariduse puhul on näha, et kuivõrd põhikoolide õpilaste arv kasvab, on koolide sulgemine praeguseks lõppenud. «Küll võivad ühe-kahe kooli osas tekkida mõned küsimused piirkondades, kus neid pole vaja,» lausus Pajula.

Suurem probleem on piirkondadega, kus praegu põhikooli õpilaskohti eriti palju puudu. Näiteks peab Pajula tõenäoliseks,et laiendada oleks vaja Merivälja kooli, sest praegu minnakse sealt piirkonnast liiga palju kesklinna koolidesse.

Gümnaasiumiastmes seevastu on näha õpilaste arvu langust järgneva kuue aasta jooksul. Seetõttu haridusamet kõigi gümnaasiumide jätkamist võimalikuks ei pea.

Nimelt on arengukava töörühm jõudnud seisukohale, et iga kooli gümnaasiumiastmesse peaks jaguma teatud kriitiline arv õpilasi. «Ma pean silmas, et jätkusuutlikkuse alampiiriks peaks olema vähemalt 60 õpilase vastuvõtt 10. klassi. See teeb kokku 180-200 õpilast gümnaasiumiastmes.» Praegu on aga umbes pooltes Tallinna koolide gümnaasiumiastmetes õpilasi sellest vähem.

«Seda ei ole veel otsustatud, kas arengukavas kirjutatakse välja konkreetsete [sulgemisele minevate – toim] koolide nimed või printsiibina piirang, et alla 60 õpilasega 10. klasse ei avata,» arvas Pajula.

Selle põhimõtte järgi võivad praeguse 51 gümnaasiumi asemel alles jääda umbes pooled. «Õpilaste arvu langus on väga suur, ja kui tuleb ka päris puhtaid gümnaasiume, jääb neid alles kindlasti alla poolte,» ütles Pajula.

«Selge on see, et kõigile praegustele gümnaasiumidele õpilasi ei jätku ja kui Tallinn otsustab luua ühe või kaks puhast gümnaasiumi, vähendab see veelgi nende koolide arvu, kus on nii põhikooli- kui gümnaasiumiklassid,» selgitas Pajula. «Meil on vaja põhikooliõppe korraldamiseks ruume,» põhjendas ta.

Puhaste gümnaasiumide jaoks näeb töörühm ette täiesti uusi hooneid. «Siin peaks väga tihedat koostööd tegema riigiga, mis on gümnaasiumivõrgu väljaarendamiseks ette näinud vahendeid ja ma arvan, et normaalne oleks, kui ka Tallinn selleks toetust saaks.»

Kõikide gümnaasiumide ja põhikoolide täielikku lahutamist Tallinn arengukavas siiski ette ei näe. «Tahame, et koolivõrk oleks mitmekesine ja lapsevanemal oleks valida,» sõnas Pajula.

Gümnaasiumihariduse reformimist peab Pajula tegelikult üsna keeruliseks. «Tänane põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu räägib sellest, et riik soovib gümnaasiumiharidust riigistada, öeldes üsna selgelt, et gümnaasiumiharidus on riiklik ülesanne. Kui nii, siis mis pagana pärast peaksime meie sellega tegelema?» imestas Tallinna haridusameti juht. Samas kinnitas ta, et linn ei jää seaduse vastuvõtmist ootama.

Lõpliku otsuse koolide ümberkorraldamise kohta teeb volikogu ning arengukava võib muutuda nii avaliku arutelu kui volikogu menetluse käigus.


Tallinnas on 65 üldhariduskooli:
- 1 lasteaed-algkool (vene õppekeelega);
- 1 lasteaed-põhikool (eesti õppekeelega);
- 9 põhikooli (7 eesti ja 2 vene õppekeelega);
- 51 gümnaasiumi (30 eesti ja 21 vene õppekeelega);
- 3 täiskasvanute gümnaasiumi (2 eesti ja 1 vene õppekeelega).
 

Tagasi üles