Paari aastaga kaob Eestist poolsada gümnaasiumi

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Lähima paari aasta jooksul kaob Eestis 50 gümnaasiumi, vähemalt teist sama palju on otseses sulgemisohus. See on veel optimistlik stsenaarium.

Postimees helistas läbi peaaegu kõik need vallad ja linnad, kes peavad praegu gümnaasiume, et küsida mis on seis, mis on otsustatud, mis on tulevik? Laias laastus võib vallajuhtide vastuseid jagada kolmeks.

Ühed on need, kes juba teevad: gümnaasiumid muutuvad põhikoolideks, liidetakse, tehakse kellegi teise filiaaliks. Näiteks selle aasta septembrist on Viljandis kolme gümnaasiumi asemel üks, riigile kuuluv Viljandi Gümnaasium. Tartu linn on samuti juba vastu võtnud otsuse, mille tulemusena hakkab linnas olem seitse gümnaasiumi vähem kui praegu. Sama kehtib ka Haapsalu, Jõgeva, Kohtla-Järve ja paljude teiste linnade ja valdade kohta.

Tõsi, tihti on otsused veel poolikud. Näiteks Mustvee linnapea Pavel Kostromin (praegu on neil linnas kaks gümnaasiumit) ütleb, et nende esimene eelistus on, et Mustveesse tekiks tulevase Jõgevamaa riigigümnaasiumi õppekoht. Kui see variant läbi ei lähe ja tundub, et keskvalitsuse poolt suurt vaimustust selle järgi pole, siis Mustvee teine valik oleks kaks gümnaasiumit ühendada. Mis täpselt juhtuma hakkab, eks näe.

Nende valdade ja linnade kõrval, kes juba konkreetsemalt või vähem konkreetsemalt oma gümnaasiumivõrku muudavad, on muidugi ka terve rida neid, kes teatavad, et ei sulge koole mitte mingil juhul ja kasvõi nui neljaks, gümnaasium peab säilima.

Näiteks Valgamaal Puka vallavanem Heiki Kadaja ütleb, et nemad oma kooli gümnaasiumiosa kinni ei pane. Sama lubab Lääne-Virumaal Rakke vallavanem Andrus Blok, tõsi ta möönab, et sealkandis on siiski juba arutatud ka uue kogu Pandivere piirkonda hõlmava gümnaasiumi teket. Ida-Virumaal asuva Iisaku valla vallavanem Avo Kiir ütleb aga, et neil on praegu kasulikum gümnaasiumile peale maksta kui sulgeda.

«Kui meie lapsed lähevad teise valla kooli, siis tuleb meil ju teisele vallale maksta laste pearaha, maksta sõidutoetust,» räägib Kiir missuguseid kalkulatsioone on nad teinud «Kui aga olukord muutub, siis otsustame ümber.»

Pikemalt loe Postimees Plussist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles