/nginx/o/2009/03/13/148297t1h1f0a.jpg)
Tartu Ülikooli teadur Tiit Hennoste leiab oma äsja ilmunud «Uudise käsiraamatu» uuendatud trükis, et uudis ja kommentaarid moodustavad internetiväljaandes ühe terviku, sest tegemist on ette planeeritud teksti lisandiga.
Meediaõpik: uudis ja kommentaarid moodustavad terviku
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
24. märts 2009, 19:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On vaieldav küsimus, kas ja millised kommentaarid moodustavad sisuliselt uudise osa,» selgitab Hennoste esimest korda 2001. aastal ilmunud õpikule nüüd lisatud internetti käsitlevas peatükis. «Kõige lihtsam on kujutleda kommentaare uudise küljes kui komeedi järjest hõrenevat saba.»
Hennoste osutab, et internetiväljaande kommentaarid on enamasti arvamused. Nii kaob uudise ja selle kommentaaride tervikus tasakaal info- ja arvamuspoole vahel ning «tulemuseks on kogum, milles on üha enam arvamusloo jooni».
Eestis levinud tava järgi kustutavad internetiväljaanded kommentaare vaid juriidilistel või eetilistel põhjustel ning «mõistliku aja jooksul». Seetõttu on kommentaaride koosmõjust kujunev tulemus - kontrollimata, hinnanguline kogum, mis esineb ühe pealkirja all - tasakaalust väljas, leiab Hennoste.
«Ajalehed ei tõlgenda netikommentaare ajakirjandusena ja seega jäävad ka kommentaatorid väljapoole ajakirjandust reguleerivaid reegleid,» märgib mõjukas meediaõppejõud. «/.../ anonüümsus lubab erinevatel rühmadel ja organisatsioonidel kommentaaride voogu kergesti juhtida ja selle abil avaliku arvamusega manipuleerida. Tulemuseks on olukord, kus netimeedia on suuresti kommentaatorite pantvang.»
Hennoste tõdeb ka, et netilehes toetutakse palju enam kollase ajakirjanduse uudisväärtuse kriteeriumidele kui paberlehes. «See on mõjutanud ka paberlehti, nii et kollase ja valge piir on muutunud ebaselgemaks ja Eesti üleriigilised lehed kollasemaks.»
Väljaandjate soov saada internetis uudisele võimalikult palju kommentaare on toonud klassikaliste uudisväärtuste kõrvale uued uudissündmuste valimiste mõjurid, mida Hennoste nimetab «kommenteerimisväärtusteks». Selliste kriteeriumidena loetleb ta lugeja ärritamist, vastuollu minekut mõne ühiskonnagrupi arusaamadega, mustvalget lähenemist, tugevaid tundeid äratavaid isikuid, võimalust näidata oma üleolekut, võimalust inimesi lahterdada.
«Kõrge kommenteerimisväärtus võib olla teemadel, mis pole eriti uudisväärtuslikud,» märgib Hennoste. «Kommenteerimisväärtuse tõstmiseks võidakse serveerida materjali nii, et see kutsuks enam kommenteerima. Tulemuseks on tekst, mis läheneb tugevalt arvamusloole, mitte uudisele.»
Internetikommentaaride kvalifitseerimise küsimus on Eestis jõudnud riigikohtu ette. Vaidluses Vjatšeslav Leedo versus Delfi on esimesed kaks kohtuastet andnud õiguse Leedole, kes leiab, et väljaandjad vastutavad avaldatud kommentaaride sisu eest. Delfi väitel oleks väljaandja kohustus kontrollida kommentaare aga sekkumine avaldajate sõnavabadusse.
Mullu juuni lõpus mõistis Harju maakohus Delfilt Leedole tema au teotavate kommentaaride avaldamise eest moraalse kahju hüvitamiseks välja 5000 krooni. Detsembris jättis Tallinna ringkonnakohus otsuse jõusse.