ERR.ee: Kahari sõnul polnud küüditamine eestlaste omavaheline arveteõiendus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tuhat vagunitäit inimesi: märtsiküüditatud saadeti Siberi poole teele 1057 raudteevagunis. Selle küüditamisrongi jäädvustas Keilas 25. märtsil 1949 fotole Gustav Kulp.

FOTO: Foto allikas: Mati Mandel

Ajaloomuuseumi teaduskonverentsil lükati ümber märtsiküüditamisega seotud müüte, millest üheks suurimaks on osutunud arusaam, nagu olnuks küüditamine eestlaste omavaheline arveteõiendamine.

Konverentsil esinenud ajaloolase, kaitsepolitsei komissari Andres Kahari sõnul levitab sellist arusaama Vene propaganda, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Märtsiküüditamisest möödub tänavu 60 aastat. Küüditamise aluseks oli NSV Liidu ministrite nõukogu 1949. aasta 29. jaanuari määrus, mille järgi tuli Lätist välja saata 13 000, Leedust 8000 ja Eestist 7500 peret ühtekokku 22 500 inimesega.

Kahari hinnangul ei teadnud kannatanud ja tunnistajad väljasaatmise ettevalmistamisest tegelikult midagi, sest kogu tegevus oli rangelt salastatud ja seda kajastatavaid dokumente on säilinud vähe ning see on tema sõnul üks põhjustest, miks on seoses küüditamisega rahvasuus levimas mitmeid müüte.

Küüditatute arvestustoimikuid, julgeolekuministeeriumi töötajate ja tunnistajate ülekuulamistel antud ütlusi ning julgeolekuministeeriumi dokumentatsiooni analüüsinud Kahar kinnitab, et kohalikke elanikke küüditatute määramisele ei kaasatud.

Teine ümberlükkamist vajav müüt on Kahari sõnul arusaam, et küüditamine oli suunatud põhiliselt kulakute vastu - tema sõnul oli kulakuid küüditatuist alla poole.

Tagasi üles