Enam kui pooli Eesti kutsekoole tabas tänavu mullusega võrreldes uute õppurite vähenemine. Kutseharidusvõrk peab aga languse kiuste vastu, püüdes järjest vanemat õppijat.
Keskmine kutseõppur on järjest vanem
25. september 2012, 22:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu suvel võtsid Eesti kutsekoolid vastu 11142 noort, mis on 42 võrra vähem kui aasta eest. Selge vahe tuleb ilmsiks aga põhikooli lõpetanute osas, keda asus mullusega võrreldes kutsekoolidesse 242 võrra vähem.
Võrreldes eelmise aastaga tegid põhikooli lõpetanute seas suurema populaarsushüppe koduteeninduse ning elektrotehnika ja energeetika õppekavarühmad, millel asus õppima vastavalt 172 ja 119 noort. Keskkoolidiplomi omandanute hulgas olid mullusest populaarsemad juhtimise ja halduse (442), majutuse ja toitlustamise (440) ning transporditeenuste (407 noort) erialad.
Traditsiooniliselt tugev konkurents oli suurte maakonnakeskuste nagu Pärnu, Haapsalu ja Tartu kutsehariduskeskustesse, «puhta töö» tegi tänavu aga Tallinna Teeninduskool, võttes vastu koguni 551 noort.
Kui 2006. aastal oli keskmine lõpetaja 23,9, siis mullu 24,4 aasta vanune.
Kooli direktor Meeli Kaldma möönis, et tegelikkus nii roosiline pole ja eesmärk - täita 630 vaba kohta - jäi saavutamata neilgi. Tõele au andes troonibki suurima vastuvõtjana igal aastal eri kool sõltuvalt sellest, kuidas koolituskohad lõpetanute arvel vabanevad.
«Toiduainete töötlemise valdkonnas - pagarid ja kondiitrid - oleme suhteliselt hästi plaani täitnud ja kohad on täis, aga igasse teise valdkonda oleks võinud veel ühe rühma lapsi võtta,» kirjeldas Kaldma.
«Kui ma 2002. aastal kutseharidusse tulin, siis meil oli põhikoolist õppima tulijaid 80 protsenti, nüüd ainult 60.» Kaldma peab põhjuseks seda, et noored üritavad iga hinna eest gümnaasiumidesse pääseda. «Kuna poliitilisi otsuseid gümnaasiumide vähendamiseks pole piisavalt kiiresti vastu võetud, siis paraku oleme meie need kahjukannatajad.»
«Kutseõppijate keskmine vanus tõuseb,» kinnitas tabeleid vaadates ka haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung. Kui 2006. aastal oli keskmine lõpetaja 23,9, siis mullu 24,4 aasta vanune. Ka kutsekoolid otsivad nüüd õppureid sealt, kus valik suurem - pea kolmandik tööealisest elanikkonnast on Eestis veel erialase hariduseta.
Kuna kutseõppurite arv langeb laugemalt kui noorte oma, annab see Pungale alust arvata, et kutseharidust hinnatakse. Lihtsalt õppijaskond on muutunud – keskhariduse omandanud, paljud juba lapsevanemad ja õpivad töö kõrvalt.
Eestis on 29 riigi kutseõppeasutust, kolm munitsipaalkooli ja mõned väiksed erakoolid. Võrgustik on jätkusuutlik: keskmine õppijate arv ühe riigikutsekooli kohta oli mullu üle 700 ja noorte vähenemine erinevalt gümnaasiumitest kutsekoolide sulgemislainet niipea ei too.
Punga sõnul on põhilisteks probleemiks aga kutseõppe madal kvaliteet ja sobimatus töömaailma vajadustega. Olukorra parandamiseks vaadatakse üle kutsestandardeid, saadetakse õpetajaid täiendkoolitusele ja akrediteeritakse õppekavu.
10 populaarsemat kutseõppevaldkonda 2012 (valdkond; sisseastunute arv)
Majutamine ja toitlustamine | 1266 |
Ehitus ja tsiviilrajatised | 1136 |
Arvutiteadused | 863 |
Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika | 782 |
Transporditeenused | 781 |
Mehaanika ja metallitöö | 692 |
Toiduainetetöötlus ja -tootmine | 447 |
Hulgi- ja jaekaubandus | 416 |
Elektroonika ja automaatika | 398 |
Materjalitöötlus (puu, paber, plast, klaas) | 381 |