President Toomas Hendrik Ilves kutsus täna peetud märtsiküüditamise 60. aastapäeva mälestuskõnes kõiki kaaskodanikke talletama küüditatute mälestusi, välja selgitama massiküüditamise kõigi ohvrite saatust ja täideviijaid ning seeläbi ravima Eesti rahva hinges olevaid haavu.
«Me peame seda tööd tegema, et vältida rahvuslikku mäluauku. Me vajame seda kui tõendusmaterjali nende vastu, kes küüditamist eitavad või naeruvääristavad, nende vastu Eestist väljas, kes kutsuvad meid minevikku unustama,» ütles riigipea Tallinnas okupatsioonide muuseumis peetud kõnes.
President Ilves tegi ka ettepaneku rajada kõigile represseeritutele memoriaal, kus rahvas saaks oma ohvreid leinata ja mälestada: «Me võlgneme seda kõigile neile, kelle hauakoht teadmata või kodumaast kaugel. Nemad on meie iseseisvuse taastamise ohvrid.»
Riigipea hinnangul annab küüditajate väljaselgitamine meile moraalse garantii tuleviku tarvis, et õigusriigis ei jää ükski kuritegu ega kurjategija avalikustamata, samuti aitab see ehk jõuda jälile ka ajenditele, mis ajendas inimesi seesuguseid kuritegusid sooritama.
Oma tänases kõnes kritiseeris president Ilves populistlikke rünnakuid põhiseaduse vastu, lisades: «Aga samasuguseks ohuks õigusriigile on ka meid ümbritsev tigedus ja viha, mida kohtame avalikes ja anonüümsetes sõnavõttudes ning kommentaarides. Seda lugedes ja kuulates taban end mõttelt: mis saaks siis, kui see kurjus leiaks võimaluse end tegudes väljendada?»
Riigipea sõnul napib meil moraalset õigust viriseda majanduse tagasilöökidest tingitud raskuste üle, kuivõrd küüditamise ohvritel tuli ellu jääda mõõtmatult kohutavamates oludes.
«Seetõttu kutsun teid appi tooma Eestit tagasi reaalsusesse. Just teie kinnitate meile ideed, et me saame alati hakkama,» pöördus president Ilves küüditatute poole.