/nginx/o/2009/03/13/147943t1h4e26.jpg)
Linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu otsuse anda kolmele politseikonstaablile korterid.
Kolm politseinikku said Tallinnalt korteri
/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
25. märts 2009, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnapea Edgar Savisaare sõnul on tegemist esimese sedalaadi otsusega pärast mullust riigikontrolli akti, mis andis Tallinna korterite jagamise poliitikale hävitava hinnangu.
«Kolmveerand aastat tagasi ilmunud riigikontrolli ettekandes Tallinna elamumajanduse olukorra kohta oli öeldud, et linnal ei ole mingit õigust anda kortereid sundüürnikele, politseiametnikele või noortele peredele,» meenutas Savisaar.
Ta lisas, et nüüd sai linn selles asjas riigikohtust õiguse. «Riigikohus otsustas, et on küll meie õigus otsustada, kellele ja mis tingimustel Tallinna linn kortereid eraldab. Riigikohtu otsus julgustas meid ja linnavalitsuse eraldas täna korterid kolmele Tallinna linna teenindavale politseikonstaablile,» lausus linnapea.
Riigikontrolli kommentaar
«Uudises tsiteeritakse Tallinna linnapea Edgar Savisaare väiteid, nagu oleks kolmveerand aastat tagasi ilmunud riigikontrolli ettekanne, kus oli öeldud, et Tallinna linnal ei ole mingit õigust anda kortereid sundüürnikele või politseiametnikele või noortele peredele. Riigikontrolli nimel lükkan need Savisaare väited ümber ja kinnitan, et riigikontrolli auditiaruandes ei ole öeldud midagi sellist, mida Tallinna linnapea tänasel pressikonverentsil väitis seal olevat,» ütles riigikontrolli pressiesindaja Toomas Mattson Postimees.ee'le.
«Auditi käigus andis riigikontroll hinnnangu, kas Tallinna linn täidab talle seadusega pandud kohustust tagada inimestele eluase. Auditi käigus leidis riigikontroll, et Tallinna linn ei ole andnud eluruumi paljudele inimestele, kes ise ei ole suutelised ega võimelised endale eluruumi tagama. Paljud neist on eluruumi üürimist oodanud juba üle kolme aasta, osa aga ligi kümme aastat. Kuna aga linn kavatseb edaspidi lahendada eelkõige tagastatud eluruumide üürnike eluasemeprobleemi, siis uutesse valminud eluruumidesse kavandatakse majutada peamiselt tagastatud eluruumi üürnikke. Seetõttu võib enamiku teiste inimeste eluasemeprobleem jääda lahenduseta pikaks ajaks,» kirjeldas Mattson.