Maakri asum – agulist city’ks

Maakri tornelamu veerel: Leida Rammo mälestustes oli Maakri tänav peamiselt madalate puumajadega asum. Et siia sobib ka kõrghooneid rajada, selles suunas hakkasid Leningradi insenerid juba 1970ndatel mõtteid mõlgutama.

FOTO: Peeter Langovits

Arteri uus rubriik «Asumid» uurib, kuidas on eluolu meile tuntud paikades aastatega muutunud. Alustame retke Tallinna südalinnas asuvast, kõrghoonetega palistatud Maakri tänavast – asub siin ju ka Postimehe maja.

Maakri tänavat, mida esimest korda on mainitud 1849. aastal ja mis oma nime saanud värvali ja tsunftivanema Carl Ludvig Mackeri järgi, ilmestasid läinud sajandi algul tagasihoidlikud puumajad, kus elas lihtrahvas.

«Igaühel oli maja taga aed, kus kasvatati juurvilju, aga peeti ka kanu, mõnel võis olla isegi lehm või siga,» selgitab Tallinna linnamuuseumi peaspetsialist Sulev Mäeväli, «see oli eeslinn, aga elati sellist pooleldi maaelu. Tööl käidi näiteks paberivabrikus, mis asus praeguse Stockmanni kaubamaja kohal, või väikestes töökodades.»

Üldjoontes meenutas omaaegne Maakri tänava kant praegust Kalamaja. Osa puumaju on säilinud tänini, ent enamik neist on eri aegadel maha põlenud ning kõik praegused kivimajad ehitatud nende asemele. Ja kui veel 1930. aastatel ristus Maakri tänava ots Kaasani õigeusukiriku pool Liivalaia tänavaga, siis praegu keerab see ära; teises otsas asunud Kuke tänavast, mis kulgeb mööda Radissoni hotelli üht külge, on aga järel vaid silt ühe mahajäetud puumaja seinal.

Kodu Kana tänaval
Kuke tänavaga paralleelselt kulgenud Kana tänava ühe puumaja esimesel korrusel oli näitlejanna Leida Rammo lapsepõlvekodu, ning tema silmad löövad tuttavates kohtades käies särama. Mis sest, et tänav on muutunud sisehooviks ning endisaegseid paiku võib vaid aimata.

«See polnud mu sünnimaja. Sündisin Kopli kasarmutes, kolisime siia, kui olin kuueaastane, seega võis olla 1930. aasta,» meenutab 88-aastane proua. Ühetoalises korteris elati kolmekesi: Leida, tema õde Helju, kellest hiljem sai lastekirjanik, ja nende ema. «Peenraid meil polnud, see koht oli tihedalt puumaju täis. Lähedal asus ka üks rikkamate inimeste maja ja mäletan, kuidas selle hoovis kõndis kollikoer. Viimane hammustas ühte last, kes sai vist isegi surma.»

Sealpool, kus praegu kõrgub SEB panga peahoone, tegutses kino Modern. «Mul on meeles, kui kino pärast sõda varemetes oli. Olin käinud Estonia teatri juures turul ja mul varastati uhked võrguga nahkkindad ära, varas jooksis Tartu maantee algusesse Moderni varemetesse ja mina karjusin politseid. Ning politsei võttiski ta kinni ja sain kindad tagasi. Aga ta võttis mu rahakoti kah, ja varas lubas, et kui vanglast kunagi välja saab, siis tuleb ja näitab mulle,» naerab Rammo.

Ta lisab, et eestlased käisid 30ndatel valdavalt väga hästi, viimase moe järgi riides. Isegi Rammodel oli isiklik õmbleja, kes kõigile rõivad selga õmbles, eeskujuks toonane naisteajakiri Maret. Nõukogude okupatsiooni saabudes kihistati aga isekeskis naeru, kui tänavatele ilmusid vanaaegseid barette, mitte moekaid kübaraid kandvad vene ohvitseriprouad.

«Talvel olid neil seljas kasukad, aga niisugused imelikud – kandsid 1940ndatel selliseid, nagu meil olid 1920ndatel. Jalas olid nn lubjavildid.»

Muide, kauplusi, millest praegune Maakri tänav praegu puudust ei tunne, tol kaugel ajal sealkandis polnud. Toitu osteti lähedal asunud Polgu tänava karnist. «Ema ikka saatis mind poolt kilo hakkliha tooma, aga mina sõin osa toorelt ära, mis sest, et ema selle eest riidles. Mulle maitses see hästi, maitseb siiani, see ju puhas delikatess!» muheleb näitlejanna.

«Kõndisin mööda seda tänavat igal õhtul, sest hiljem kolisime lähedalasuvale Polgu ja Liivamäe tänavale. Toona käis enamik inimesi igal pool jala,» räägib Rammo. Trammipilet maksis sõjaeelses Eestis viis senti ja seda peeti kalliks. Jõulude ajal lubasid Rammod endale aga Vabaduse väljakult kojuminekuks saanisõitu.


«See oli uhke. Karusnahatekk oli peal ja voorimees väga uhkelt riides.»
Tuntud Maakri tänava pesumaja töötas juba hallidel aegadel, ja Nõukogude ajal asus teisel pool teed isegi üks kohvik või kõrts, kus Rammo sõbrannadega veini joomas käis. Praeguse parkimisplatsi kandis tegutses ka suure õue ja liivakastiga lasteaed.
«Muidugi on kahju, et vanu maju enam alles pole. Eks see on lihtsalt nostalgia,» ohkab Rammo soojalt.

Kaunis city
Uuema aja inimesed aga nostalgiat ei tunne. Kurikuulsas Maakri torn­elamus (Maakri 36, kus ligi seitse aastat tagasi pandi toime palju meediakajastust leidnud jõhker mõrv) mõnda aega elanud ja Maak­ri tänava alguses restorani pidanud muusikaärimehe Peeter Kaljuste meelest näeb Tallinna kesklinn tänu kõrghoonetele suurepärane välja ning sealne miljöö on elamiseks mõnus.

«On madalaid ja kõrgeid maju, kõik käe-jala juures, ja ei saa öelda, et oleks väga lärmakas,» sõnab ta.
Visuaalselt algas Maakris uus ajastu eelmise sajandi lõpul. Esimesena kerkis 1999. aastal 95-meetrine ja 24-korruseline SEB panga peakontor, seejärel sai valmis 13-korruseline Postimehe maja, siis 19-korruseline Maakri tornelamu ning 105-meetrine ja 25-korruseline hotell Radisson SAS. Kuulsatel Tornimäe kaksiktornidel, millest ühes asub Swissôtel ja teises korterid, on korruseid 30 ja kõrgust 116,9 meetrit.

Maakri tornelamu elanikule, riigikontrolli ametnikule Toomas Mattsonile kõrgustesse pürgiv keskkond aga muljet ei avalda. Ta nendib, et tänav pole enam elukeskkond, nagu ehk see Leida Rammo nooruspäevil oli: «See on vaid koht, mida mööda hommikul tööle ja õhtul koju longitakse, ning rohkem ei seostu selle tänavaga midagi.»

Tornelamu 16. korrusele soetas varakult korteri Kaja Arnim, kes küll  praegu end hoopis Pariisis ettevõtjana sisse seab. Maakri tänaval elamise ajast on tal aga mälestusi piisavalt. Öösel kostis avatud aknast (kust enne kaksiktornide valmimist võis päeval merevaadetki nautida) alati tuppa Stockmanni poe kaubaautode müra ja vahel lendasid kajakad hooga vastu klaasi.

«Kord oli selline tunne, et üks tahaks nagu enesetappu teha, mitu korda lendas. Siis tuli küll hirm peale,» tunnistab Arnim. «Kord aga sain teada, mida tähendab sõita liftiga, kui vool kõigub. Lift sõna otseses mõttes kukkus alla, siis sõitis korraks  normaalselt. Kõhe tunne tekkis.

Tuletõrjeandurid aga olid majas nii timmitud, et nii kui keegi köögis natukenegi midagi kõrbema lasi, hakkasid need kohe undama. Seda juhtus nii tihti, et üldiselt ei pööranud sellele enam keegi tähelepanu.»

Arnimi tütrele meenub aga, kuidas nad 19. korrusel elanud sõbrannadega vastasmajas Kanal 2 rõdul sündivat «Suvereporterit» segasid ja saatejuht Olaf Suuderit hüüdsid, nii et Suuder olla vist päris närvi läinud.

Kaja Arnim ütleb, et üldiselt rahuldas teda elu Maakri tänaval igati – asja juurde kuulus igaõhtune jalutuskäik vanalinnas ja mõnus poodlemine kaubamaja toiduosakonnas, kus õhtuti kulinaarialetist odavat grillkana sai. Või Stockmannis, kus alati ülisoodsalt nektariine müüdi. 1,2 miljonit krooni maksnud kahetoalise korteri eest võis majandusbuumi ajal küsida kaks korda rohkem.

Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Kaija Kullat kinnitab, et Maakri tänava tornelamus tehakse tehinguid võrreldes teiste elamutega seniajani kõige enam, ehkki ruutmeetri eest tuleb välja käia 2000–2500 eurot. Märgata võib isegi kerget tõusutrendi. Ehituskvaliteet on tornelamus parem kui Tornimäe kaksiktornis, kus, muide, ei saa isegi aknaid avada.

«Ja võrreldes teiste suurte majadega on Maakri tornelamus väga sõbralik rahvas, alati öeldakse tere, mida ma teistes sarnastes suurtes majades pole kohanud,» märgib Kullat.

Kindel on aga see, et city kasvab veelgi. Tallinna peaarhitekti Endrik Männi sõnul on Maakri kvartalisse kavas rajada kõrghooneid, kuid lähiajal ei muutu seal suurt midagi. Maakri, Lennuki ja Kuke tänava vahelise ala arhitektuurivõistluse II etapi peamiseks objektiks on kõrghoonetevaheline avalik ruum, võistlustingimuste järgi tuleb Maakri tänav kavandada peamiselt läbiva autoliikluseta jalakäijate tänavana.

Seni on avalikustatud  ainult Maakri 28 ja 30 kinnistute detailplaneering, mis näeb ette kuni 27 maapealse korrusega äriruumidega elamu või ärihoone ning kuni nelja maapealse korrusega ärihoone rajamise.

Maakri 28 krundil asuv halvas seisus elamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks ja tuleb restaureerida, samuti on vaja säilitada sealne kõrghaljastus.

Millal valmib Maakri 19/21 kinnistule kavandatud 30-korruseline hoone, pole veel teada.

Piirkond praegu

Elanikke: veidi alla 1000

Söögikohad: Masala, Caravan, Massimo

Poed: Stockmann, mitu peent sisustuspoodi

Pangad: SEB, Nordea

Hotellid: Radisson Blu, Swissôtel

Tähtis koht: Jaani Seegi muuseum

Tuntuim koht: Maakri keemiline puhastus ja pesumaja (aastast 1820)

Huvitav teada: tänav jooksis paralleelselt keskaegse Tallinna veerikkaima, Härjapea jõega

Asumis on elanud: Leida Rammo, Helju Rammo, Jana Tool, Ken-Marti Vaher jpt

Tagasi üles