Päikesepoisist meheks

«Inna Zahharova. Veneetsia meloodia.» Foto: Repro

Eelmisel kolmapäeval avati täpselt samal ajal kaks olulist näitust: Leonhard Lapini oma Tallinna Linnamuuseumis ja Aapo Puki «Ennäe inimest» rahvusraamatukogus.

Ilmutasin oma süvenevat tolerantsust kõikvõimaliku minu meelest hea kunsti vastu sellega, et ei käinud kummagi näituse avamisel.

Millegipärast pakub huvi siiski Aapo Puki fenomen.  Omal ajal püüdsin juurutada Aapo Puki näite puhul mõistet «levikunstnik». Ega ma sellest talle omistatud tiitlist pole siiani loobunud. Kuid mille poolest on ta seda rohkem väärt kui Lapin või Jaan Toomik? Mis on levikunst ja «kõrge» kunst, on popkunstist alates üldse lahtine küsimus.