Maa-apteegid suurte löögi all

Talveks välja sureva umbes poole tuhande elanikuga Võsu aleviku apteek on olnud avatud viimased kolm aastat. «Kogu aeg ei jõua lapsed oma pensionäridest vanematele siia ravimeid tuua,» tõdes apteeker Svetlana Jarosh (vasakult) läinud reedel. Võsu elanikud Elle Hallimäe ja Rita Freiberg ei kujutaks elu ilma apteegita enam üldse ette. Foto: Andres Haabu / Postimees

Apteekrid ja ravimituru spetsialistid peavad vääraks apteekide asutamispiirangu kaotamist, mida soovivad õiguskantsler, riigikontroll ja konkurentsiamet.

Linnadest väljaspool on elu kolinud bussidesse: röntgenibuss, prillibuss, poebuss, pangabuss, kinobuss. «Kas tulevikus tuleb ka haiglabuss ja apteegibuss ning viimaks buss, mis korjab ära viimased allesjäänud?» küsis president Arnold Rüütel tänavu veebruaris linnade ja valdade päeval.

Seitse kuud hiljem arstide streigi ja apteegituru järjekordse korrastamise soovi valguses ei kõla Rüütli väljapakutud uued võimalikud bussid enam sugugi ülearu dramaatiliselt. Üks tema mure ajendeid oli juba pikalt vindunud vaidlus apteekide asutamispiirangu kaotamise pärast, mida on vajalikuks pidanud riigikontroll, konkurentsiamet ja nüüd ka õiguskantsler Indrek Teder, kes tegi riigikogule ettepaneku piirangud kaotada.