Mitme Euroopa riigi apteegituru liberaliseerimisega on, nagu Eestiski, loodetud suurendada konkurentsi, tõsta apteegiteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning langetada ravimite hindu, kuid tegelik tulemus on olnud pigem negatiivne: hinnad ei odavne, kvaliteet halveneb, apteegid kuhjuvad linna, maal apteeke suletakse, apteekide ketistumine intensiivistub.
Tellijale
Euroopas pole apteegiteenus tavaline jaekaubandus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks Rootsis mõned aastad tagasi läbi viidud apteegireform tõi kaasa ravimikulutuste suurenemise. Paljud apteegid sattusid majandusraskustesse ja riik oli sunnitud suurendama apteekide doteerimist, kirjutas läinud aasta novembris Dagens Industri.
Rootsi kogemust – riikliku apteegifirma Apoteket AB lõhestumine ja apteegituru muutused – vaadeldakse praegu tähelepanelikult Soomes. Norras ja Iirimaal suurenesid pärast piirangute kaotamist nii käsimüügiravimite hinnad kui ka ravimikulutused üldiselt.