Nobelistid taastasid rakkude nooruse

Pöördelised avastused. Foto: graafika: Silver Alt

Tänavuse Nobeli meditsiinipreemia pälvinud britt John Gurdon ja jaapanlane Shinya Yamanaka kummutasid arusaama, et rakkude spetsialiseerumist ei anna tagasi pöörata. Nende töö muutis põhjalikult arusaamu sellest, kuidas rakud ja organismid arenevad.

«Õpikud on tulnud ümber kirjutada ning loodud on uued uurimisvaldkonnad,» põhjendas komitee valikut. «Inimese rakkude ümberprogrammeerimisega on teadlased loonud ­uusi võimalusi haiguste uurimiseks ning uute diagnoosi- ja ravimeetodite väljatöötamiseks.»

Enne Gurdoni (79) töid valitses bioloogide seas arusaam, et raku areng on pöördumatu protsess: kui organismi kasvamise käigus on ühest rakust saanud näiteks lihase- või ajurakk, siis ta on ja jääbki sellele spetsialiseerunuks. Gurdon oli esimene, kes näitas, et see pole nii. Selle tõestamiseks hakkas ta Oxfordi ülikoolis õppides tegema katseid kannuskonnadega, kasutades meetodit, mis on hiljem saanud üldtunnustatud organismide kloonimise viisiks. Kuid Gurdoni eesmärk polnud mitte kloonida, vaid näidata, et ka spetsialiseerunud rakud pole unustanud algset tüvirakuolekut.