Meeleheitel tööline üritas tehases enesetappu

Foto: Raigo Pajula

Ööl vastu 1. veebruari end maha lasta üritanud ASi Pioneer treialil Vladimiril* (61) oli saamata poole aasta palk ja kaelas võlad. Meeleheitliku teoga tahtis mees tõmmata tähelepanu olukorrale, kuhu nende ettevõtte töötajad on sattunud.

Enesetapukatse luhtus ja Vladimiri elu on väljaspool ohtu. Praegu viibib mees haiglas, tema paremal meelekohal on õmmeldud haav. Vladimir oli nõus juhtunust ajakirjanikule rääkima, et tõmmata tähelepanu Pioneeris toimuvale.

Mehe sõnul oli tal laupäeval järjekordne kohtumine ühe võlausaldajaga, kes nõudis raha tagastamist. Vladimir vastas, et raha ei ole, sest palka ei maksta. Ta palus ajapikendust, mõtlemaks midagi välja. «No ja siis mõtlesingi,» muigab Vladimir.

Vladimiri sõnul pole Pioneeri töötajad palka saanud juulikuust ja firma on talle võlgu ligi 40 000 krooni. Vaatamata sellele, et tasu ei makstud, käis mees tööl ja täitis oma kohustusi.

Ajaks, kui Vladimir otsustas endalt elu võtta, oli ta juba kolm päeva elanud tehase territooriumil, magades oma autos. «Läksin naisega tülli. See on väljakannatamatu, kui tuled koju ja kuuled ühte ja sama küsimust: kas palka maksti? Muidugi, naisest võib ka aru saada,» räägib ta.

Vladimiri abikaasa töötab kaupluses müüjana, ehkki tal on Tartu Ülikooli haridus. Palka saab naine umbes 6000 krooni. «Oma hruštšovka-korteri eest maksame kuus 3500 krooni, lisaks veel laen ja muud võlad,» rehkendab Vladimir.

50 000-kroonise pangalaenu oli ta võtnud suvila ehitamiseks. «Viisin panka paberid, mis tõestasid, et ma ei saa palka, ja palusin laenu tagasimaksmise pikendust. Vastuseks sain, et on vaja raha, mitte pabereid,» räägib mees. Pangalaenu tasumiseks hakkaski ta intressiga raha laenama teistelt inimestelt.

«Kui naasin tollelt kohtumiselt võlausaldajaga tehasesse, käisin tühjas tsehhis ringi ja siis tuli meelde, et mul on autos isetehtud püstol – selline lihtne, laseb väikesekaliibriliste kuulidega,» meenutab Vladimir.

Püstolis oli üks kuul. «Mõtlesin, kuidas seda kasutada, kas hoida meie peremehele Balabanovile?» räägib Vladimir. «Aga sellega ei saavutaks midagi, ainult türmi satuks. Tappa ennast? See on parem. Mõtetes jätsin kõigiga hüvasti ja tõstsin toru meelekohale.»

Nüüd mõistab ta, et enesetapp oleks tekitanud lähedastele palju valu, kuid tol hetkel oli ta nii meeleheitel ja tundis nii suurt viha firmajuhi vastu, et miski ei suutnud teda peatada.

«Mõtlesin toona, et oma teoga tõmban riigi tähelepanu Pioneeris toimuvale,» nendib Vladimir. «Vajutasin päästikule ja minestasin. Mõne aja pärast toibusin, pea oli verine – ju siis olen elus.»

Kui vaadata Pioneeri kodulehe, jääb firmast igati hea mulje – nüüdisaegne tehnoloogia, õppinud töötajad, tellijad maailma eri paikadest. Tegelikult on 1912. aastal asutatud ettevõte aga väga halvas seisus – kui 2007. aastal oli puhaskasum ligi 2,5 miljonit krooni, siis praegu on ainuüksi maksuvõlga üle 1,3 miljoni krooni, lisaks miljonivõlad pankade ees ja maksmata palgad.

Alates 1995. aastast kuulub ettevõte Oleg Balabanovile, kes praegu on ka tegevjuhi rollis. Postimehega rääkinud töölised palusid oma nimesid mitte nimetada. Nad ütlevad, et omanik ainult lubab maksta, kuid möödub kuu kuu järel ja midagi ei muutu.

Balabanovi endaga ei õnnestunud Postimehel ühendust saada. Töötajad on oma sõnul kirjutanud avalduse palvega end töölt vabastada.

Firmajuht on aga töötajate väitel keeldunud avaldustele alla kirjutamast ja neil soovitati kas lahkuda omal soovil või jätkata tööd. «Töövaidluskomisjon on võtnud vastu otsuse meie kasuks, kuid mis sellest kasu on?» kurdavad inimesed.

Vladimiri teosse suhtuvad nad mõistvalt, sest on ise samasuguses olukorras. Üks ettevõtte kauaaegne töötaja ütles, et temal on kodus mittetöötav invaliidist abikaasa ja võlgasid juba 30 000 krooni ringis. Teine lisas, et peab varsti kolima tehasesse elama, kuna korterist hakatakse välja tõstma.

* Vladimir palus oma  perekonnanime mitte avaldada.