Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Postimehe podcastid (1)

Copy

Kuula Postimehe podcast'e päevakajalistel, kultuuri, spordi ja meelelahustuslikel teemadel.

OTSE POSTIMEHEST: Hando Sutter

Seoses majandusnäitajatega on Eestis valitsemas negatiivsed meeleolud, makustõusud ei meeldi kellelegi ja paljud arvavad, et need süvendavad majanduslangust veelgi. Miks meil enam häid ideid ei ole ja kas kõiges on süüdi poliitikud, sellest räägime Postimehe otsestuudios tööandjate keskliidu juhi Hando Sutteriga. Saatejuht on Ulla Länts.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis
Kuula Google Podcastis

 

JULGEOLEK TÄNA: Kas Lähis-Idas laieneb sõda ja Eestis vanglad?

«Julgeolek täna» on omalaadne julgeoleku briifing avalikkusele, sest tavaliselt analüüsitakse sellel tasemel vaid suletud uste taga. Saadet veavad Erkki Koort ja Meelis Oidsalu.

Selle saate peamisteks teemadeks on sõja laienemine Lähis -Idas ja vanglate laienemine Eestis.Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis
Kuula Google Podcastis

 

NAISTEJUTUD 369 370 Kes suhte niimoodi lõpetab, on pesuehtne mölakas!

«Naistejutud» on julge ja avameelne saade, kus Kristina Herodes, Dagmar Lamp ja külalised räägivad seksist, suhetest, tööst ja seiklustest. See on parim võimalus naistest päriselt aru saada!

Kas suhet saab lõpetada nii, et teine ei jää poolsurnuna nurka vedelema? Eilne kallim ei muutu ju üleöö kükloobiks! Aga ometi on tavaline valem armastuses selline: kõik on ilus, ilus, ilus... ja korraga kõmm, kõri maha! See saade ei hellita. Võtame ette viisid, kuidas suhteid lõpetada ei tohi ja kui seda teed, siis palju õnne – oled mölakas.Saates on külas Kristinka armas sõber, tiimikaaslane ja sünnipäevaõde Ele Kalda, kes elas just üle sellise juhtumi elus - mees lõpetas suhte kõige tõupuhtamal mölaka meetodil. Ja tõsi - just täna on meil kahel sünnipäev, aitäh, et tähistate koos meiega, kuid huvitavast teemast me teid ilma ei jäta ja eneseimetluse sohu ei eksi. Ele Kalda on ajakirjanik, raamatute toimetaja ja elurõõmus seikleja. Kui mõni kirjatükk algab peale eriti nutika sõnamängu ning vaheda huumoriga, siis on see tõenäoliselt Ele tehtud. Tema lood leiad https://digiajakirjad.postimees.ee/. Ele on pealtnäha väike, ilus ja armas – ta heldib loomade peale ja armastab «Super Mario» arvutimängu. Tema meelest pole elu ikka päris õige ilma ilusate riiete, maniküüri ja parfüümideta, kuid samas näeb ta oma võlu ka «kartulina» ringi käimises. Kuid ära lase end pealmisest naiselikkusest petta – Ele on tuline true crime'i fänn, ta kirjutab hea meelega teemadest, mida mõni arem tüüp ei julge nuusutadagi. Ta otsib ajaloost üles kõige põnevamad, võikamad ja veidramad tegelased ning lubab lugejal nende hinge süüvida.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis
Kuula Google Podcastis

RAUDSAARE DIALOOGID: Tõnu Ots

Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar intervjueerib üht tuntud või tähelepanuväärilist Eesti inimest.

Saate pealkiri võiks ka olla, kuidas sündis dr. Noormann? Nimelt oli Tõnu Otsal aastatel 1977–1984 ajakirjas Noorus oma rubriik «Vastab dr. Noormann», kus ta lahkas küsimuste ja vastuste vormis vaimukalt suhte- ja seksuaalprobleeme.Kuid Tõnu Ots pole üksnes seksuoloog, ta on ajakirjanik ja psühholoog ning tunneb huvi ka filosoofia vastu. See on piisav baas, et teha tähelepanekuid meie elus toimunud muutuste osas.2023. aasta juunis tuli Ots Postimehe arvamusloos välja ettepanekuga, et kui riigis seadustatakse vaenukõne karistamine, siis peavad olemas olema ka mõõdupuud, millega vaenu mõõta – ilmselt tuleks sisse seada näiteks roppuste kataloog. «Sellist määratlust või isegi loendit seaduse eeltingimusena, et mis on ebatsensuursus, sõimusõna või roppus, koos tõlgete ja mõisteseletustega teistesse meil räägitavatesse keeltesse vajavad nii kohtuorganid, politsei, õpetajad, tõlgid kui ka tavainimesed, et mitte tahtmatult olla verbaalne vaenutseja,» kirjutas Ots toona.Räägime kõigest sellest Tõnu Otsaga «Raudsaare dialoogides». Saade jõuab Postimees TV eetrisse neljapäeval, 10. oktoobril kell 13.00. Küsitleb Postimehe arvamustoimetuse juht Mart Raudsaar.

Kuula Spotifys

 

SODIAAGISOSINAD: Nädalalõpul on sõnadel ja tegudel liiga suur kaal, et neid mõtlematult teha

Nädala alguses vaatavad horoskoobifanatt Dagmar Lamp ja astroloog Margit Korbe taevasse ning räägivad lahti, mida järgmised päevad meile toovad. Lõpetuseks tuleb ka sõnum tarokaardilt, mida sel nädalal silmas pidada.

Nädal algab loomingulise ja sensuaalse Veenuse-Marsi trigooniga veemärkides ning suhtlusse kergust ja optimismi süstiva Merkuuri-Jupiteri trigooniga õhumärkides. Ent nädalalõpus hakkame lähenema väga konfliktsele taukvadraadile Päikese, Marsi ja Chironi vahel. Astroloogiasõnastikus tutvume asteroid Saga tähendusega sünnikaardis. Nädalakaardiks ilmub Karikate seitse, mis kutsub targalt valima.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis
Kuula Google Podcastis

 

KULTUURIS KUUM: #103: Kaido Ranniku uut lavastust Miksteatris inspireeris vaegnägijast poeg

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhääling «Kultuuris kuum» pöörab oma valgusvihu kõigele, mis kultuuris parasjagu suisa säriseb. Olgu selleks siis värskeim Eesti mängufilm, aasta oodatuim muusikasündmus või sõgedalt põnev teatrietendus mõnes Eesti teatris. Külas käivad põnevad kultuuritegelased, valdkonna spetsialistid ja loomeinimesed, keda ühendab armastus kultuuri vastu. Saadet juhivad Tuuli Põhjakas ja Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» räägib Ralf Sauter seekord Kaido Rannikuga erateatrist Miksteater. Kuuleme saates lähemalt Miksteatri uuest vaegnägijatele suunatud lavastusest «Mu meel unus mägede taha». Nägijatele pakub etendus tõelist empaatiaharjutust, sest nägijatele antakse etenduse ajaks vaegnägemist imiteerivad prillid. Lavastuses on sellevõrra olulisemad lõhnataju ja kuulmine. Saame ka teada, millist elu on Miksteater rändava erateatrina läbi aastate elanud ning kuidas Miksteater käis aastaid koolides koos näitlejatega nagu Kaspar Velberg ja Märt Avandi, et lugeda lastega näidendeid.

Kuula Spotifys

 

PARC FERMÉ: Mida oodata Saaremaa rallilt täna ja mis hakkab juhtuma tulevikus?

Rallimaailm pakub igal nädalal jutupunkte, mida ei jõua lehe- või veebiveergudel pulkadeks lahti võtta. Olgu «Parc Fermé» teie kaaslaseks rallirägastikus orienteerumisel!

Postimehe rallisaade «Parc Fermé» keskendub seekord puhtalt Eesti meistrivõistluste viimasele etapile ehk Saaremaa rallile. Kes on stardinimekirjas ning suurimad pretendendi võidule, mida tänavuselt võistluselt oodata ning millised võiksid olla tulevikuplaanid? Stuudios on Karl Mihkel Eller ja Saaremaa rallil startiv Kauri Pannas. Head kuulamist!

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis
Kuula Google Podcastis

 

MAAILM TASKUS: Euroopa eri. Siiri Oviir: enne Krimmi annekteerimist elas Euroopa teatud naiivsuses

Margus Parts ja välistoimetus toovad kätte Eestile tähtsad arengud välismaal.

Kui endiseid Nõukogude Liidu riike vaevasid probleemid korruptsiooni ja õigusriigi küsimustes, siis Lääne-Euroopa oli enne 2014. aastat liiga naiivne Venemaalt lähtuva ohu osas, rääkis endine Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir saates «Maailm taskus».

Kuula Spotifys

 

OMA TUBA, OMA LUBA: 3.16 Esimesed kaks minutit

Mida teeb inimene kodus? Saates «Oma tuba, oma luba» räägivad Kristina, Triin ja Madis sekeldustest, õnnestumistest ja muidugi filigraansetest fopaadest, mis muidu koduseinte vahele jäävad. Kasulikud nõuanded kolmelt amatöörkodukoojalt ja külalisekspertidelt, serveeritult mahlases huumori kastmes!

Hooajale paneb lõpu see, mis esimesel ringil eetrisse ei jõudnud. Kolmanda hooaja boonusepisoodis saate kuulata seda, mis keele soojaks rääkimisest üle jäi ning lõpp-produkti ei jõudnud. «Oma tuba, oma luba» neljas hooaeg algab oktoobris – seniks leidke rõõmu ja kõrvakilepaid eelmistest episoodidest.

Kuula Spotifys

 

CORNER 1: Martin Rump: gaas põhjas üle teelahkmete

Mootorispordientusiastid Art-Peeter Roosve ja Janar Saharenko räägivad nii nelja- kui ka kaherattalistest ning mõnikord on saates ka erikülalised. Vormelisõpradele on Art-Peeter ja Janar tuntud ka kui Facebooki lehekülje «Corner 1 Eesti» haldajatena.

Eesti ühele edukaimale võidusõitjale Martin Rumpile on 2024. aasta olnud tõeline seiklus. Püsiva lepinguta eestlast on tänavu mitmel korral sisuliselt viimasel hetkel rooli kutsutud, et kaasa teha prestiižsetel kestvusõitudel. Ka «Corner 1» stuudiosse hüppas ta sisuliselt otse autoroolist, osaledes edukalt Barcelonas toimunud 24 tunni kestvussõidul.Tegemist pole esimese korraga, kui Rump seisab karjääris teelahkmel nõnda, et ei tea, mida homne toob. Ometi on ta alati leidnud tee, et kokku panna üks võimas ja – mis põhilisemgi – tänaseni kestev võidusõidukarjäär.Kuidas tuleb Rump toime võidusõitja hektilise eluga ja sellega kaasneva stressiga?Mida huvitavat on tal öelda kestvussõitude põneva maailma, selle spetsiifika ja telgitaguste kohta? Jutt algab magamisest ja lõppeb sõitmise ja tiimide moodustamisega.Millised mälestused on tal legendaarsetest Nordschleife ja Le Mansi radadest ning millega Rump võistluste välisel ajal tegeleb?Need on vaid mõned teemad, mis vabas, aga introspektiivses vestluses läbi võetakse, kus jutt võtab nii mõnegi huvitava pöörde. Head kuulamist!

Kuula Spotifys
Kuula Google Podcastis
Kuula Apple Podcastis

 

IGA MÄNG LOEB: Kolm Euroliiga klubi, kus võiks maanduda Maik-Kalev Kotsar

Korvpalli Euroliigas pole kunagi igav! Taskuhääling «Iga mäng loeb» võtab Vana Maailma tugevaima klubisarja, selle mängud ja säravamad tähed luubi alla ning teeb selgeks, kuidas asjad tegelikult on!

Postimehe korvpalli Euroliigale pühendatud taskuhääling «Iga mäng loeb» võttis luubi alla Maik-Kalev Kotsari tuleviku ning tõi välja kolm klubi, kus Eesti koondise tsenter võiks jätkata.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

 

NESTOR & KOPPEL:  4.5 – Kas turumajanduse aeg on läbi?

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel räägivad sellest, mis on majanduselus ning investeerimise maailmas toimumas ja kuidas see meie igapäevaelu mõjutab.

Majanduskeskkond on järjest enam liikumas ühes suunas, kuid sellest olenemata on Maarjamaa mahedahäälseimad härrased mikrofonide taha suundunud, et lahata maailma ja Eesti majandust.📢 Mihklil on suur kommertsteadaanne?🏴 Kas riik peaks sekkuma majandusse?🐼 Kas Hiina raha pumpamine elavdab majandust?Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Eeltoodud teavet ja viidatud lindistuses avadatud seisukohti ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Investeerimine on seotud riskidega, investeeringu väärtus võib tõusta või langeda, väärtpaberi varasem positiivne tootlus ei garanteeri sarnaseid tulemusi tulevikus, võite kaotada algselt investeeritud rahasumma.

Finantsteenuse pakkuja on AS SEB Pank. Eeltoodud teavet ja viidatud lindistuses avadatud seisukohti ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Investeerimine on seotud riskidega, investeeringu väärtus võib tõusta või langeda, väärtpaberi varasem positiivne tootlus ei garanteeri sarnaseid tulemusi tulevikus, võite kaotada algselt investeeritud rahasumma.

 

VABA AKADEEMIA:  Mihhail Lotman: «Vene kultuur mustades värvides: sümbolism»

SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on 2018. aasta algul asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.

Kui Euroopa sümbolismil olid kunstis peamiselt esteetilised eesmärgid, siis vene sümbolismis domineerisid filosoofilised ja müstilised voolud. Vladimir Solovjov, Dmitri Merežkovski ja Aleksander Blok ühendasid müstika historiosoofiaga ja ideega Venemaa erilisest saatusest.

Kuula Spotifys

 

VAHETUND TARTU POSTIMEHEGA: Aasta toote tiitli võitnud mee DNA-test vallutab maailma

«Vahetund Tartu Postimehega» on iganädalane taskuhääling Tartu kuumimatest teemadest, kus saavad sõna meie allikad ja ajakirjanikud.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» jagavad muljeid Tartu ja Tartumaa aasta toote tiitli võitnud mee DNA-testi loojad Kaarel Krjutškov ja Kairi Raime Celvia laborist. Nende loodud test on tuvastanud mitmed meepettused Euroopa kaubanduses ning sillutanud tee Eesti mee jõudmisele kaugele Jaapanisse. Mis on Celivia laboril plaanis järgmiseks?

Kuula Spotifys.

 

PÄRNU POSTIMEES: Sõnu ei söö: Mis imeasi on hõbeKobar ja millega see tegeleb?

Siit kanalist leiad Pärnu Postimehe uudiste kokkuvõtte "Lühidalt", arutelusaate "Sõnu ei söö" ja ajaloohõngulise meelelahutussaate "Kurioosum".

Teame hästi, et Pärnumaa rahvastik vananeb. Nii nagu Eestis tervikuna ja kõikjal arenenud riikides kogu maailmas. Hea tervise juures tegusaid ja ettevõtlikke eakaid on meie seas aina rohkem. Kuid kas me ikka kaasame neid alati oma igapäeva tegemistesse? Kas neil on võimalus jätkata töötamist, õppimist või vabatahtlikku tööd?Et tegelda kõigi nende ja paljude muude teemadega, on Pärnu arenduskeskus ja Tartu ülikool ellu kutsunud ühiskonna eri huvirühmi ühendava maakonnaülese kokkusaamiskoha ja mõttekoja hõbeKOBAR.Kobara praegusi tegemisi ja tulevikuplaane tutvustab vastses taskuhäälingu saates TÜ Pärnu kolledži hõbemajanduse valdkonna kogukonna juht Kristi Kuusmik-Orav. Saatekülalist usutleb Pärnu Postimehe arvamustoimetaja Raido Keskküla.

Kuula Spotifist.

TERVISEKOMPASS: Kõik, mida pead teadma puukidest

Postimehe terviseportaali taskuhäälingus jagavad tervisenõu oma ala eksperdid. Vaimse tervise erisarjas «Räägi, kuidas sul päriselt läheb?» teeme koostööd vaimse tervise sarjaga «Teaduse ja kunsti mängud». Valminud taskuhäälingus jagavad noored ehedaid ja ausaid lugusid enda elust.

Kevadsoe on puugid välja meelitanud. Terviseameti ekspert Julia Geller räägib saates, millised puugid on ohtlikud ja kust võib puugi külge saada. Lisaks selgitab ekspert väga põhjalikult, millised haigused on puukborrelioos ja -entsefaliit. Samuti saavad saates kummutatud kõige levinumad puukidega seotud müüdid.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis

 

KES ME OLEME? KUST ME TULEME?: Arheloog Aivar Kriiskaga räägime inimasutustuse august Eestis 2000-1000 a e.Kr.

Postimehe uudistetoimetaja Aimar Altosaar uurib koos Eesti geneetikute, ajaloolaste ja kultuuriteadlastega, kuidas on inimkond kujunenud ning mida on teada Eesti alade varase ajaloo kohta.

Kaks tuhat kuni tuhat aastat e.Kr. oli inimasustuses meil jutskui vahe sees, sest sellest perioodist on arheloogidel väga vähe leide. Enne seda aega oli palju asulaid, siin elasid nii nöör- kui kammkeraamikat viljelevad inimesed, kuid alates 2200 aastast e.Kr see kõik kaob. Alles II aastauhande teisel poolel e.Kr hakkavad taas sagedamini silma märgid inimasustusest. Ligakaudu 1200 a e.Kr algas meie maal taas kultuuriline tõus. Sellest ajast kasvas asulakohtade arv, põhja-poolses Eestis arenes maaviljelus ning kasutati pikema ajalisi põllusüsteeme. Sellesse aega kuuluvad ka kivikirstkalmed, mida on Eestis leitud ligi 800. Pilt oli muutunud totaalselt, eriti kui juurde lisada ka geneetikaandmed, mis näitavad ida poolt tulnud migratsiooni.

Kuula Spotifys
Kuula Apple Podcastis
 

 

Märksõnad

Tagasi üles