Seppik peab politseiladvikut nõrgaks

Ain Seppik. Foto: Mihkel Maripuu

Kohtuniku, uurija, politsei peadirektori ja siseministri ametit pidanud Ain Seppik leiab, et kontorites istuvad politseijuhid on juurutanud ükskõiksust ja uhkuse puudumist ka allpool.

Kuidas sai üldse võimalikuks Viljandi politseinike peksmine?

Häbiväärne juhtum. Pättidel, ütlen meelega pätid, mitte kurjategijad, on see au ja kuulsus muidugi. Aga mida muud sai oodata, kui mindi neljakesi tugevate meeste kaklust lahutama. Võrdõiguslikkus politsei töös paraku ei kehti – sellisel juhul loeb toores jõud.

Mulle tunnistas hiljuti üks prefekt, et politseivastased rünnakud on viimasel ajal kasvanud. Ühiskonnas on tekkinud suund, et lihtsalt politsei kohale ilmumine ei tee kedagi õiguskuulekaks, pigem vastupidi – juletakse rahulikult vastu hakata, kuna tõsist karistust ei järgne.

Mida oleks pidanud tegema?

Sündmuskohale väljasõiduks oleks tulnud valmistuda. Välja selgitada, mis seal toimub ja kas jõud on piisavad. Praegu on riik häbistatud. Pätte teavad nii kohalikud inimesed kui ka politsei.

Politseijuhina oleksin samal ööl või järgmisel päeval toonud Tartust lisajõud ja viinud läbi operatsiooni, sest on selge, et kord on täiesti käest ära, kui politseid rünnatakse. Oleks tulnud nende elu segada, neid häirida, mõni neist kohalike ees ka näoli porisse suruda – see taolistele mõjub. Oleks see jõu ülemäärane kasutamine? Selles olukorras minu meelest mitte.

Kui õiguskorraga on nii halvad lood, siis peab politsei näitama jõudu. Iseküsimus on, millega tegelevad piirkonna politseinikud, kes peavad selliste tüüpidega tegelema, neid arvel hoidma ja nende tegevust jälgima. See on küsimus Lõuna prefektile Tarmo Kohvile.

ETV möödunud nädala «Pealtnägija» saates seda lõiku nähes tekkis paljudel küsimus, miks politsei relva ei kasutanud?

Relv on viimane lahendus ja saan aru, et vastastel relva polnud. Kuid ohtliku vägivalla puhul politseinike suhtes on relv muidugi lubatud. Viljandis ei oleks pidanud laskma hakkama, vaid suuremate jõududega ettevalmistatult kohale minema.

Pätid pääsesid kokkuleppemenetlusega, mille arv moodustab Eestis ligi 97 protsenti kõigist menetluste liikidest. Sotsiaaldemokraadid algatasid eile riigikogus eelnõu selle karistusliigi piiramiseks. Kas toetate?

Tulekski eelkõige piirata kokkuleppemenetlusi politsei ründamisel, mille puhul on kogu maailmas rangemad karistused. Hea, et sellele juhtumile järgnes karistus ja see lugu on avalikkusele teada.

Kohapealne politsei peab aga neil silma peal hoidma, sest tegemist on ühiskonnale ohtlike inimestega. Nendega peab tegelema. Nende elu peab häirima. Kui leitakse, et targem on prefektuuris istuda ja lõdiseda, siis ei jõuta kuhugi.

Viljandi juhtum. Hiljutine Türi tulistamine. Praegu on kohtu all mees, kes tappis Audrus naise, läks aasta mööda ning ta mõrvas veel ühe naise. Politsei jõudis talle jälile ja prokuratuur kiitis seejärel politseid hea töö ees. Kas need pole pigem politsei prohmakad?

Näiteid on hakanud kuhjuma ja see pole politsei jaoks üldse hea. Samas on ka häid näiteid, sest kurikamõrvari leidmine oli heinakuhjast nõela tabamine.

Aga ebaõnnestunud juhtumid aina kuhjuvad ja politseil ei tule enam nõu pidada, vaid mõelda, mis lahti on. On see ükskõiksus, väsimus, pole jõud õigesti suunatud. Kõiki asju ei saa mitte kunagi võrdselt uurida. Kõik juhtumid ei ole võrdsed oma ühiskondlikult tähtsuselt ja ka ohtlikkuselt.

Türi juhtum oli vapustav: ühel poolkurjategijal lasti tegutseda aastaid ja lõpuks lasti ta maha. Minu meelest oleks saanud seda ära hoida, kui oleks varem sekkutud. Ja kui politsei seda kohapeal ei teadnud, siis tuleb lahkumisavaldus kohe laua peale panna. Kui teadis, siis ka.

Täispikka intervjuud loe Postimees Plussist või Postimehe tänasest paberlehest!