Täna möödub viis aastat päevast, kui Washingtonis deponeeriti Põhja-Atlandi lepingu Eesti ratifitseerimiskirjad ehk Eestist sai NATO täieõiguslik liige.
Täna viie aasta eest liitusime NATOga
29. märts 2009, 10:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti liikmesus NATOs on Eesti rahvale ja riigile osutatud usaldus. See on sõprade toetus, mis kinnitab meie valikute õigsust ja mis ütleb - Eestil on võrdväärne koht vabade demokraatlike riikide ringis, kes on valmis häda saabudes üksteist vere hinnaga aitama,» ütles kaitseminister Aaviksoo tähtpäeva puhul.
«See on samas meie kohustus teha kõik endast olenev, et Eesti panus NATO liikmete kollektiivsesse julgeolekusse oleks usaldusväärne ja tõsiseltvõetav. Selleks vajame oma kaitsesuutlikkuse sihikindlat arendamist, võimetekohast oselemist ühisettevõtmistes ning adekvaatset ja tarka julgeolekupoliitikat,» ütles kaitseminister Aaviksoo tähtpäeva puhul.
«Seitse aastat tagasi kirjutas president Meri, et naiivne usk, et Euroopale ja Eestile serveeritakse julgeolekut kuldkandikul, ei ole omane tugevatele rahvastele, et see on järeleandlike ja pärilikult nõrkade veendumus,» meenutas minister.
Tema sõnul ei ole ka NATO liikmesus Eestile ajaloo lõpp. «NATOs ühinevad koostöös riikide rahvuslikud huvid, mille ühisalus on vabadus, demokraatia, meie ühine ajalooline ja tsivilisatsioonile pärand ja vajadus julgeoleku jagamise järele Põhja-Atlandi ruumis. Eesti jaoks tähendab see jätkuvalt meie ühist pingutust riigikaitse arendamisel ja selleks vajalike investeeringute kasvatamisel,» ütles kaitseminister.
Äsja vastuvõetud Eesti sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 on tema sõnul ka NATO julgeoleku kasvatamise ja kollektiivkaitse toimimise eelduseks olev plaan.
«Kõik kavandatud - Ämari lennujaam, mis peab vajadusel vastu võtma nii transpordilennukeid kui püüdurhävitajaid, kaitseväe kõrvade ja silmade kõrgtehnoloogiline arendamine, meie sõjaväe infrastruktuuri kaasajastamine ja Eesti mundris meeste ja naiste elude kaitseks vajalike sõjaliste võimete arendamine - on osa NATO transformatsioonist, uuendamisest, mis peab viima alliansi valmidusse kaitsta oma liikmesriike nende piirides ja väljaspool piire asuvate julgeolekuohtude vastu. Need lubadused on meile kõigile täitmiseks,» sõnas Aaviksoo.
Ministri väitel tajuvad NATO pakutavat turvatunnet ka Eesti elanikud, sest vimase viie aasta jooksul on eestimaalaste toetus NATO-liikmesusele püsinud stabiilselt kõrgena.
Tänavu jaanuaris läbiviidud avaliku arvamuse uuringu kohaselt toetab 73 protsenti Eesti elanikest kuulumist NATOsse. 76 protsenti Eesti elanikest usub, et võimaliku sõjalise konflikti puhul ulatab allianss meile abikäe.
Võrreldes möödunud aasta augustis läbiviidud samasisulise küsitlusega on NATO sõjalisse abisse uskujate hulk suurenenud üheksa protsendi võrra.
Aaviksoo tänas ka Eesti eest välismissioonidel hukkunud või tervise ohverdanud mehi ja naisi.