Kohus: Äripäev peab Reformierakonna kohta esitatud valeväited ümber lükkama

Foto: Raigo Pajula / Postimees

Harju maakohus rahuldas Reformierakonna hagi osaliselt ning kohustas Äripäeva ümber lükkama mai lõpus mitmes artiklis avaldatud valeväited.

Otsuse kohaselt peab Äripäev avaldama omal kulul nii veebi- kui paberväljaande esilehel teate, mille kohaselt avaldas Äripäev Reformierakonna kohta ebaõigeid andmeid. Lisaks tuleb ajalehel avaldada teisel leheküljel valeväiteid ümberlükkav teade.

Otsuse järgi peab Äripäev ümber lükkama väite, nagu omaks sama ettevõte, kelle omanikud püüavad end varjata, ka Reformierakonna kaubamärki, logo ja domeeni. Samuti tuleb ajalehel ümber lükata väited: «Konto kasutajaid ei ole ajakirjandusel võimalik välja selgitada, seda saab avaldada ainult Reformierakond ise» ja «Ka pole reformipartei selgitanud, miks on sellel aastal kõnealuse firmaga koostööd tegemast loobutud».

Muus osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus märkis, et otsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi ütles otsust kommenteerides, et kohtuvaidlus lõppes tulemusega 3 : 1 Äripäeva kasuks. «Meie jaoks on kohtuotsuses kõige olulisem see, et kohtuniku hinnangul käitusid Äripäeva ajakirjanikud heauskselt, professionaalselt ja ajakirjanduseetikat järgides ning ka kohtu hinnangul üritas Reformierakond ajakirjanikke eksitada ning hagi esitamise abil ajakirjanikke suukorvistada,» rääkis ta.

Tema sõnul tulenesid ebaõiged väited, mille leht peab ümber lükkama, Reformierakonna katsest infot varjata, mitte aga ajakirjanike ebaprofessionaalsest tegutsemisest ja pahatahtlikkusest. «Kui Reformierakond oleks vastanud Äripäeva küsimustele, siis oleks olnud võimalik ka Reformierakonna hilisemas hagis vaidlustatud eksimusi vältida,» märkis Hundimägi. «See on täna avalikustatud otsuse puhul kõige tähtsam ja tähtis mitte ainult Äripäevale, vaid ajakirjandusele ja ajakirjandusvabadusele laiemalt.»

Hundimägi märkis, et kui ajakirjanik kirjutab erakondade varjatud rahastamisest, siis valdab ta võrreldes rahastamist korraldatavate poliitikutega vähem informatsiooni. Sõnavabadusele oleks tema sõnul ohtlik, kui ajakirjanik loobuks tekkinud kahtluste avalikustamisest seetõttu, et poliitikud jätavad ajakirjaniku küsimustele vastamata. «Just nii üritas aga Reformierakond käituda, kui Äripäev avastas erakonna koostöö salapärase firmaga Fidenter,» ütles ta.

Ta lisas, et ajaleht pole veel otsustanud, kas kohtuotsus edasi kaevata või mitte. «Peame advokaadiga nõu, kui tõenäoline meil oleks näiteks järgmises astmes saada parem lahendus menetluskulude jaotamise osas. Praegu otsustas kohtunik jätta menetluskulud osapoolte enda kanda ning jagas riigilõivu võrdselt,» lausus Hundimägi.

Reformierakond kaebas partei ja Fidenteri suhetest kirjutanud ajalehe kohtusse juuni lõpus, sest polnud rahul 30. mail Äripäevas ilmunud juhtkirjaga «Reformi- ja Keskerakond võiks kaaluda ühinemist» ning artiklitega «Oravad ei soovi selgitada kahtlasi sidemeid. Abiliste jäljed peidetud Šveitsi» ja «Reformierakond üritas koostööd varjata».

Samuti polnud partei rahul päev hiljem avaldatud juhtkirjaga «R-hoolduse uus elu salapärasel pangakontol» ja artikliga «Reformierakond kasutas Äripäeva ründamisel valeväiteid». Erakonna hinnangul on artiklites avaldatud vähemalt neli faktiväidet, mis sisaldasid ebaõigeid andmeid.

Nii kinnitas erakond, et erinevalt ajalehe väidetust ei oma OÜ Fidenter Reformierakonna kaubamärki, logo ega domeeni ning erakond ei ole varjanud, kes on nende äripartner, kellega on koostööd tehtud alates 2009. aastast. Samuti kinnitas partei, et ei saa avaldada andmeid Fidenteri osaniku konto kasutajate kohta ning erakond on selgitanud, miks loobuti ettevõttega koostööst.

Reformierakond teatas kohtusse pöördumise plaanist juba 30. mail, kui Äripäev kirjutas, et erakonna kolme viimast valimiskampaaniat on aidanud teha isik või isikud, kes varjavad end avalikkuse eest Šveitsis asuva privaatpanga Bank Julius Baer ja Co Eesti pangakonto taha. Ajaleht märkis, et nende andmetel on erakonna propagandat aidanud teha Fidenter OÜ, mille ainus juhatuse liige on reformierakondlane Remo Tiigirand.

Partei teatas pärast artikli ilmumist, et lükkab tagasi väited, nagu oleks erakonna trükiseid teinud ettevõte olnud nende toetaja.