Tunnistaja: Palling andis annetusraha riigikogus olles

Ümbrik sularahaga Foto: Margus Ansu

Postimees teeb väljavõtte Reformierakonna rahastamist puudutava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse osast, mis puudutab Kalle Pallingu kahtlustusepisoode.

«Kalle Palling kuulati 15.08.2012 üle kahtlustatavana selles, et tema, olles Reformierakonna liige, Riigikogu XI (4. märts 2007 - 26. märts 2011) koosseisu liige ja Reformierakonna Raplamaa maakondliku organisatsiooni juhatuse liige alates 24.11.2005 kuni käesoleva ajani ning alates aprill 2007 kuni september 2011 Raplamaa maakondliku organisatsiooni esimees (Eesti Reformierakonna 03.06.2007 üldkogul vastu võetud Eesti Reformierakonna põhikirja punkt 19.2 kohaselt maakondlik organisatsioon vastutab Erakonna eesmärkide täitmise, arengu ja tegevuse eest maakonnas. Eesti Reformierakonna põhikirja punkt 19.3 kohaselt maakondliku organisatsiooni tegevust koordineerib juhatus), seega Eesti Reformierakonna juhtivtöötaja, korraldas 2008.aasta aprillis Tallinna linnas tema käsutusse saadud sularaha kandmise Eesti Reformierakonna vara hulka füüsilise isiku annetustena XXX kaudu, varjates sellega teadlikult nimetatud vara tegelikku päritolu ja rikkudes erakonna majandustegevusele ja varale seadusega kehtestatud piiranguid järgmiselt:

* Kalle Palling tegi 2008. aasta aprillis XXXle ettepaneku kanda Kalle Pallingu poolt antav sularaha XXX isikliku annetusena, mis ei pärinenud XXX isikliku vara hulgast; saanud XXX nõusoleku, andis Kalle Palling 2008.a aprillis Eesti Reformierakonnale annetusena ülekandmiseks XXX kätte viimase isikliku annetusena Reformierakonna arveldusarvele kandmiseks 14 500 Eesti krooni väärtuses sularaha, mille tegelik päritolu on teadmata;

* XXX teostas 08.04.2008 sularaha sissemakse summas 10 000 krooni ja summas 4500 krooni oma isiklikule arvelduskontole ning oma isiklikult arvelduskontolt teostas XXX 08.04.2008 ülekanded 10 000.- krooni ja 4500.- krooni (kokku 14 500 krooni) Eesti Reformierakonna arveldusarvele nr 221002169472 Swedbank AS summas 14 500 krooni selgitusega «Annetus XXX»;

50 000 EEK suurune ülekanne XXX kontolt selgitusega «Palju õnne!», mida võib ehk seostada võimaliku sünnipäevakingiga, kuigi ca ühekuulise hilinemisega.

* Eelnevast tulenevalt kajastus nimetatud ülekanne aruandes erakonnale laekunud vahendite kohta (annetuste register kuni 31.12.2011 kehtinud erakonnaseaduse § 123 mõttes) järgmiselt: 2008.a II kvartali aruandes oli see annetus märgitud kandena 3 ning laekunud vahendi liigiks oli märgitud «annetus» ja laekumise allikaks «XXX» kuigi tegelikult oli Kalle Palling´ule teada, et nimetatud summa ei pärine XXX vara hulgast ning et erakonna annetuste register ei kajasta seega andmeid vara tegeliku allika kohta.

Korraldades eelkirjeldatud viisil teadmata allikast pärineva sularaha kandmise erakonna kontole isiku kaudu, kelle vara hulgast nimetatud raha ei pärinenud, pööras Kalle Palling seega kahtlustuse kohaselt Eesti Reformierakonna Raplamaa maakondliku organisatsiooni esimehena Eesti Reformierakonna kasuks teadmata päritolu sularaha summas 14 500 krooni (926,75 EUR väärtuses), mis ei ole määratletav erakonnaseaduse § 121 lg 1 järgi erakonnale seadusega lubatud vara hulka, võimaldades selle kasutamist erakonna majandustegevuses nii, et vara tegeliku allika tuvastamine oleks võimatu ja erakonna vara päritolu seega kontrollimatu, mis on vastuolus erakonnaseaduse ülalloetletud sätetes kehtestatud piirangutega erakonna majandustegevusele ja varale.

Kahtlustatavana ülekuulamistel kinnitas ta, et ei ole ülalnimetatud kuritegu toime pannud. Ütluste andmisest Kalle Palling keeldus, kinnitades kaitsja vandeadvokaat Leon Glikmani juuresolekul, et soovib kasutada vastavat põhiseaduslikku õigust.

XXX andis tunnistajana järgmisi ütluseid:

«Minu mälu järgi helistas mulle 2008 aprilli alguses Kalle Palling ja palus, kas ma saaksin talle teha ühe teene või teda aidata. Küsisin, mis oleks vaja teha. Tema ütles, et ta annaks mulle raha ja mina viiksin siis selle annetusena panka. Ta ütles, et lähed panka, annad raha, ütled, et see on annetus ja muud midagi tegema ei pea. Ma küsisin, miks sa ise ei vii. Minu jaoks tundus imelik, et miks ta helistab ja palub seda teha. Ta ütles, et ta alles paar nädalat tagasi annetas suure summa ja imelik on nii suurt summat juba jälle viia. Minu jaoks oli see suur summa.

Raha sain ma tema käest tema kodus Fahle majas ja läksin kandsin selle oma mälu järgi samal päeval kontole. Läksin üksi pangakontorisse kas Ülemiste või Kristiine keskusesse. Rahasumma oli 14 500 EEK – tean seda, sest et teller luges raha üle ja ütles mulle numbri. Raha oli kas ümbrikus või paberi vahel, nägin seal 500-krooniseid.»

Tunnistaja ütles, et sai Pallinguga tuttavaks 2005.a, kui nad käisid ühes koolis. Umbes 2006.a augustis hakkasid nad koos elama ning see kestis kuni 2007.a märtsini, mil nad kolisid lahku ja andsid ära ka ühise korteri. Kuna tunnistaja oli ülekuulamise ajaks juba samast sündmusest ajakirjandusele rääkinud, siis kommenteeris ta Kalle Pallingu poolt ajakirjanduses esitatud vastuargumente järgmiselt:

«Ajakirjandusest ma kuulsin, et Kalle ütles, et see raha, mis ta mulle andis, oli tema isiklik raha ja kampaaniakulud. Mulle tundus imelik, et ta nii ütles, sest sel ajal, kui ta selle raha andis, oli ta ju juba ligi aasta aega Riigikogus olnud. Raske on aru saada, kuidas see raha sai olla kampaaniakulu, kui kampaaniat ammu enam ei olnud. Samuti oli vale see, et elasime raha üleandmise ajal koos, nagu tema jutust ajakirjanduses mulje jääb – me ei elanud juba umbes aasta koos ja meil ei olnud mingeid ühiseid kulusid. Vale on ka see, et see oli tema isiklikust rahast, sest kui see on su isiklik raha, siis miks annetada kellegi teise nimelt.»

Tunnistaja lisas, et Silver Meikarit teab ta Pallinguga suhtlemise ajast, kuid mitte kuigi isiklikult. Ajakirjandusse ja prokuröri poole pöördus ta seepärast, et tal pole kahtlust, et Silver Meikar räägib tõtt ja ta ei taha, et Silver Meikar jääks süüdi sellepärast, et ta kõik selle avalikustaks.

Eesti Reformierakonna annetusregister ja XXX kontoväljavõte kinnitavad seda, et ta tegi 05.04.2008 14 500 EEK suuruse sularaha sissemakse kontole ja kandis 07.04.2008 ja 08.04.2008 sama summa kahes osas annetusena Reformierakonna kontole.

Pistisega seotud kuriteokahtlused

Lisaks erakonnaalaste süütegude tunnustele ilmnesid kohtueelse menetluse käigus ka asjaolud, mis andsid põhjuse uurida Kalle Pallingu poolt Riigikogu liikmena pistise võtmise kahtlust.

Kalle Palling kuulati 15.08.2012 üle kahtlustatavana selles, et tema, olles Reformierakonna liige ja Riigikogu XI (4. märts 2007 - 26. märts 2011) koosseisu liige (ehk ametiisik korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 1 tähenduses, kellele on riigikogu liikmena pandud põhiseaduse §-st 65 ja riigikogu liikme staatuse seaduse § 17 lg-st 1 tulenevalt võimuesindaja ülesanded KarS § 288 lg 1 mõttes) ja olles nimetatud Riigikogu juhatuse 16.04.2007 otsusega nr 35 Riigikogu keskkonnakomisjoni koosseisu ehk Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse § 18 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt Riigikogu alatisse komisjoni, mis valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks ja kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist, võttis Tallinna linnas OÜ XXX osanikuks olnud osaühing XXX juhatuse liikme ja osaniku XXX käest ajavahemikul 2009.a III kvartalist kuni 2010.a I kvartalini vähemalt 5000 EEK suurustes summades sularaha kokku vähemalt 20 000 krooni lubadusega, et nimetatud sularaha antakse üle kolmandale isikule Eesti Reformierakonnale vastutasuna selle eest, et Kalle Palling lubas Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmena talle kui seadusandliku võimu esindajale kuuluvat ametiseisundit kasutades panna toime seadusega lubatud teo, so hoida XXX kursis Keskkonnakomisjoni valdkonda kuuluva pakendiaktsiidi seadusega seotud tegevustega ning suunata õigusloomeprotsessi Keskkonnakomisjonis nii, et see oleks kooskõlas biolagunevate toodete impordi ja kaubitsemise valdkonnas tegutsevate isikute (sh XXX ja XXX) ärihuvidega.

Seega kahtlustati Kalle Palling´ut ametiisiku poolt vara või muu soodustuse vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades on toime pannud või on alust arvata, et paneb toime edaspidi seadusega lubatud teo, so KarS § 293 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk pistise võtmises.

22.06.2012 kuulati kahtlustatavana sama sündmusega seoses üle ka XXX, kelle tegevuses ilmnesid KarS § 297 lg 1 tunnused, mis näeb ette vastutuse pistise andmise eest.

Mõlemad kahtlustatavad kinnitasid, et nad ei ole kahtlustuses nimetatud kuritegu toime pannud, kuid keeldusid ütluste andmisest, mistõttu nende versiooni kohtueelse menetluse käigus teada saada ega kontrollida ei õnnestunud.

Samas selgitas kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andnud Mairo Kiho ülekuulamistel 23.05.2012 Riigiprokuratuuris ja 30.05.2012 politseiasutuses, et oli olnud tunnistajaks sellele, et XXX ja tema ise koos XXXga on vastanud Kalle Pallingu pakkumisele toetada Reformierakonna tegevust sularahamaksetega, ning selle eest hoiaks Palling kui Riigikogu keskkonnakomisjoni liige neid (OÜ-ga XXX seotud isikuid) kursis sellega, kuidas pakendiseadusandluses arutelud lähevad, et arutada võimalike soodustuste kehtestamist.

Kiho kirjeldas maksmist järgmiselt: «Esimene raha maksmine toimus sügisel 2009.a Fahle restoranis, kus osalesime mina, XXX ja Kalle Palling. Raha andis Kalle Pallingule sularahas minu nähes üle XXX. Summa oli 5000 krooni 500-stes kupüürides. Seda, et summa oli 5000 krooni, tean sellepärast, et leppisime enne selle summa XXXga kokku. Summa panime XXXga kokku nii, et mina panin 2500 krooni ja tema 2500 krooni. Minu poolt pandud osalus pärines minu isiklikest rahadest. Firma XXX kontolt me mingit raha ei kasutanud. Meil oli enne raha üleandmist sõlmitud kokkulepe, et iga kuu maksame 5000 krooni ning seepärast raha üleandmisel enam ei selgitatud, mille eest antud raha Pallingule antakse. Palling ütles, et meie käest saadud raha viib ta «potti». Sain ise aru, et «pott» tähendab Reformierakonda. Mina käskisin XXXl üle kontrollida, kas meie kantud raha jõuab sinna kuhu vaja. XXX helistas XXXile, kes ütles, et raha jõudis kohale. Seda, kuidas XXX kontrollis, et raha «potti» jõudis, seda ma ei oska öelda.

Teine raha maksmine toimus samuti kuskil 2009.a lõpus, umbes kuu aega peale eelmist maksmist. Raha maksmine toimus uuesti Fahles ja osalejad olid mina, XXX ja Kalle Palling. XXX andis minu nähes 5000 krooni sularahas Pallingu kätte. Summa panime XXXga pooleks. Palling küsis, palju raha pakis oli ning silmadega lasi summa üle (ei lugenud ükshaaval rahatähti üle). /…/ Kolmas raha maksmine toimus kas 2009.a lõpus või 2010a. alguses samuti Fahle restoranis, kus osalesime mina, XXX ja Kalle Palling. Seekord andis XXX minu nähes Kalle Pallingule 10 000 krooni sularahas. Seda, et kolmas kord on summa 10000 krooni, teatas mulle XXX. Summa 10000 krooni maksime XXXga pooleks. Palusin jällegi XXXl kontrollida, kas raha jõudis potti, peale mida ta XXXga suhtles ja teatas hiljem mulle, et raha jõudis potti. /…/Täpset aega ei oska öelda, kuid Pakendiaktsiisi ja sellega seonduv oli minu ja XXX poolt raha maksmise ajal Keskkonnakomisjonis päevakorras, kuid mingeid otsuseid ei tehtud.»

Mairo Kiho lisas, et raha eest mingit dokumenti vastu ei saadud ning maksmise eesmärk oli olla selle eest kursis õigusloomega keskkonnakomisjonis: «kas perspektiivis on biolagunevatele toodetele võimalik saada mingeid turueelised, nt aktsiisi näol, kuidas riik võiks toetada loodussäästliku kauba turuletulekut ja müümist, millised oleksid võimalikud eelised biolagunevate toodete müümisel, sh et 100% biolagunevate pakendite müüjad saaksid turul eelise» ja «Samuti oli tema ülesanne võimalusel kaitsta 100% biolagunevate toodete nišši, nt kehtestada väiksem aktsiisimaks» ning Palling selgitas, et «selleks, et asjad sujuksid meie firmale soodsalt (et oleks võimalik vältida võimalikke takistusi), tuleb toetada Reformierakonda».

Mairo Kiho ei varjanud ülekuulamisel, et ütlusi ajendas teda muuhulgas andma negatiivsed tunded seoses sellega, et Kalle Palling on teda petnud, mis on lõppenud tunnistaja pankrotiga; samuti märkis ta, et teab, et üks põhjuseid, miks Kalle Palling soovis ettevõttest lahkuda, oli asjaolu, et Kiho kui kriminaalkorras karistatud inimese isik kompromiteeris väidetavalt tema karjääri.

Kuna kumbki kahtlustatavatest sisulisi ütlusi ei andnud, siis kontrolliti tunnistaja ütlusi kaudsete tõendite abil.

Riigikogu kodulehekülje andmed kinnitavad tunnistaja Mairo Kiho ütlusi selle kohta, et Kalle Palling oli nimetatud ajavahemikul Riigikogu XI koosseisu (4. märts 2007 - 26. märts 2011) liige ja ühtlasi ka nimetatud Riigikogu juhatuse 16.04.2007 otsusega nr 35 Riigikogu keskkonnakomisjoni koosseisu. Samast nähtub, et tunnistaja nimetatud ajavahemikus (2009.a sügis kuni 2010.a I pa) oli keskkonnakomisjoni menetluses tõepoolest pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu nr 707 SE (täpsemalt oli see Riigikogu menetluses ajaperioodil 15.03- 19.06.2010)6. Eelnõu eest vastutav ametnik oli Vivi Aleksejeva ja vastutav Riigikogu liige Kalle Palling ise.

Komisjoni istungid eelnõuga 707 SE seoses toimusid koduleheküljel olevate andmete kohaselt 22.03.2010 kell 11:00 – 12:46 ja 03.05.2010 kell 11:00 – 13:007. Perioodil 15.10.2009 – 2011 oli Riigikogus (ja keskkonnakomisjoni valdkonnas) menetluses ka eelnõu pakendiseaduse muudatustega nr 594 SE8.

Reformierakonna annetuste registri ning isikute pangakontode väljavõtetes sisalduvad andmed näitavad, et vaidlusalusel ajavahemikul on Kalle Palling teinud Reformierakonna kontole annetustena mitu ülekannet: septembris ja oktoobris 2009 kaks ligi 1000-kroonist sissemakset, 30.11.2009 10 000 EEK, 25.03.2010 20 000 EEK, 29.03.2010 20 000 EEK ja 31.03.2010.a 10 000 EEK.

Ajaliselt seonduvaid sularaha sissemakseid samas kontolt ei nähtu ning 30.11.2009 ülekanne on toimunud samal päeval palga laekumisega arvele. Kokku 50 000 EEK ulatuses tehtud annetustele ajavahemikul 25.-31.03.2010 eelneb 50 000 EEK suurune ülekanne XXX kontolt selgitusega «Palju õnne!», mida võib ehk seostada võimaliku sünnipäevakingiga, kuigi ca ühekuulise hilinemisega (Kalle Pallingul oli 27.02.2010 25. sünnipäev ja XXX on rahvastikuregistri andmetel Pallingu XXX). XXX pangakonto analüüsi käigus tähelepanu äratavaid sularaha sissemakseid ei täheldatud.

Seega ei saadud nimetatud analüüsiga andmeid, mis otseselt kinnitaks tunnistaja kirjeldatud viisil sularaha laekumist Reformierakonnale Kalle Pallingu kaudu. Kuigi sularaha sissemaksete puudumine ei välista veel sularaha liikumist (ei ole välistatud, et annetus võidakse teha kontol olemasolevatest vahenditest ja jäetakse sellisel juhul nö kompensatsiooniks jooksvate kulude katteks saaja kätte), ei ole võimalik ümber lükata, et Kalle Palling kasutaski XXX sünnipäevakinki erakonnale annetamiseks.

Mairo Kiho, XXX ja OÜ XXX kontode analüüs ei andnud kahtlustuse osas mingisugust täiendavat teavet.

Kriminaalasjas kuulati tunnistajana üle XXX (erakonna juhatuse liige XXX), kes kinnitas, et XXX on tõesti tema peretuttav ja kursusekaaslane Tallinna Majanduskoolist, keda tunneb 1995.aastast, ning nende abikaasad on head sõbrad. Samas eitas ta igasugust erilist rolli erakonna rahastamise ülevaatamisel (peale majandusaasta aruande kinnitamise) ning samuti seda, et XXX on talle kunagi helistanud selleks, et kontrollida erakonnale raha laekumist.

Kriminaalasjas kuulati tunnistajana üle XXX, kes on praegune OÜ XXX juhatuse liige ning kelle sõnul oli ta algul juhatuses (alates 2008.a) koos XXX ja Kalle Pallinguga. Sarnaselt Mairo Kihoga selgitab ta, et OÜ XXX kavatsetav tegevus oli biolagunevate toodete tarnimine ja müük. XXX kirjeldab ütlustes äriga seotud ebaõnnestumisi ja märgib, et Pallinguga puutus ta väga harva kokku (Pallingu tõi firma juurde XXX). Ta lisas: «Pallingu põhiidee oli selles, et temal on erakonnal väga suur tiim, kes teda saab meie tegevuse ja müügi juures palju aidata ja aasta jooksul saab biolagunevate toodete müügiga Eestis alustada /…/. Samuti rääkis Palling, et tuleb uus jäätmekäitlus seadus (täpselt ei mäleta), samuti ütles, et ta teab selle seaduse koostamist. Palling lubas meid seoses seaduse muudatusega infoga kursis hoida, kuid mingeid meie jaoks soodsaid seaduse muudatusi ta ei lubanud. Seaduse muudatustega lubas ta meid kursis hoida minu teada tasuta.»

Kuigi kinnitades suures osas Mairo Kiho poolt antud olukorrakirjeldust, annab ta Mairo Kihole hinnangu «ebastabiilne», rõhutades, et ise ta Kihoga ei suhtle ja tegu on XXX partneriga, kelle ühiseid asjaajamisi ta ei tea.

Oletatava kuriteo aegse suhtluse kontrollimine (Kiho-XXX-Palling; XXX-XXX) muude meetoditega kui eelkirjeldatu on nii pika aja järel (enam kui 2 aastat) ülimalt raskendatud. Kui teoreetiliselt on võimalik saada isikutevahelisest telefonisuhtlusest ülevaadet KarS §-s 117 nimetatud jälitustoimingut kasutades, siis antud asjas ei ole sellest kasu, kuna mobiiltelefonide kõneeristusi 2009 – 2010 I kv ei olnud uurimise alguseks säilinud. Reformierakonna meiliserveri ja selle varundusfailide vaatlus ei andnud samuti täiendavat tõendusteavet.

Äriregistri andmetest nähtub, et Kalle Pallingul on OÜ-ga XXX kehtetu seos. Kuigi Kalle Palling keeldus selle kohta uurijale ütlusi andmast, annab teatud indikatsiooni tema suhtumise kohta uurimisalusesse sündmustikku 11.10.2012 Eesti Ekspressi artikkel «Kalle Pallingule tõi pistisekahtluse luhtunud kilekotiäri», mille kohaselt ta olevat ajakirjanikule kommenteerinud osalust OÜ-s XXX järgmiselt: «Majandustegevuseni me ei jõudnudki ja ühtegi senti minule ei laekunud. Loobusin osalusest 2010.» Samas artiklis vahendatakse ka sellist Pallingule omistatud seisukohta, et keskkonnakomisjoni liikmena võinuks tal tekkida «roheliste» kottide äris huvide konflikt ning biolagunevatele kottidele impordisoodustuse andmise eest ta Riigikogus lobi ei teinud.

Kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud Riigikogu Kantselei nõunik XXX, kes vastutas eelnõu 707 SE vormilise külje eest, andis samuti ütlusi, mille kohaselt tema teada vähemasti selle eelnõu menetlemise käigus Kalle Palling mingisuguseid muudatusettepanekuid ei teinud ning ka ei olnud tema kuulnud, et Kalle Pallinguga oleks tulnud jutuks eelnõu menetluse ajal biolagunevate toodete impordi-ekspordi teema.

Hoolimata ajabarjäärist tingitud menetluslikest raskustest tehti uurimise käigus siiski kõik võimalik, kogumaks kättesaadavaid objektiivseid tõendeid toimunu kohta. Eeluurimise seisukohast oli seetõttu oluline tuvastada, kas Kalle Pallingu käitumine (seisukohavõtud, argumendid, viited) pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse nr 707 SE aruteludel kinnitas või lükkas ümber Mairo Kiho ütlused selle kohta, et Palling lubas seista keskkonnakomisjonis OÜ XXX huvide eest. Riigikogu koduleheküljel üleval olevatest keskkonnakomisjoni istungiprotokollidest ei nähtu Kalle Pallingu seisukohti ega ettepanekuid, kuid samas on protokollid formaalselt minimalistlikud ja toimunud arutelude detaile ei kajasta. XXX ütlustest nähtuvalt salvestati siiski kõik eelnõude arutelud komisjonis ja on olemas ka stenogrammid, mille väljastamise üle otsustab Riigikogu juhatus.

17.09.2012 palus Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Riigikogu juhatuselt kirjalikult väljastada seoses kriminaalasja 12700000071 eeluurimisega 15.03.2010 algatatud Pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse 707 SE III eelnõu komisjoni istungite salvestused. 25.09.2012 vastas Riigikogu Kantselei päringule eitavalt. 01.10.2012 saatis Riigiprokuratuur Riigikogu juhatusele korduva ja täiendavate põhistustega päringu, mille alusel Riigikogu keeldus 10.10.2012 endiselt salvestusi väljastamast, leides, et kriminaalmenetluslik uurimishuvi ei ole kaalukam Riigikogu õigusest täita segamatult, ilma teiste riigivõimu harude sekkumiseta oma põhiseaduslikke ülesandeid.»