Justiitsminister Kristen Michali hinnangul ei tasuks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimehe Ardo Ojasalu viidatud probleemide pärast väga suurt muret tunda, sest nende lahendamise nimel töö käib.
Michal: Ojasalu viidatud probleemidega töö käib
18. oktoober 2012, 19:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ojasalu juhtis tähelepanu Eesti õiguskorras ilmnenud aukudele, tuues esile nii saadikupuutumatust, mõjuvõimuga kauplemise regulatsiooni kui ka erakondade rahastamist puudutavad probleemid.
Michali sõnul on kindlasti vaja selgeks saada riigikogu liikmete puutumatusega seotud küsimused, sellele on juhtinud tähelepanu õiguskantsler ning kõik osapooled, nende seas justiitsministeerium, on sellega nõus. «Selge on see, et parlamendiliige peab olema oma poliitilises tegevuses kaitstud, just poliitilise tegevuse osa peab olema kaitstud. Ettekujutus, et see on Eestile kuidagi eripärane, ei vasta tõele,» ütles ta eile antud intervjuus Postimehele.
Ta meenutas, et eelmisel nädalal võttis Euroopa Parlament vastu otsuse, mis võimaldab Euroopa pettustevastasele ametile kahtluse korral kohese juurdepääsu euroliidu institutsioonide ruumidesse, samas kui parlamendiliikmete tööruumidesse tohib siseneda alles pärast parlamendilt loa saamist. «Immuniteet ongi loodud just selleks, et kaitsta saadikuid, olgu nad koalitsioonis või eriti opositsioonis, menetlustoimingute eest, millega võidakse piirata nende poliitilist vabadust,» märkis Michal ja rõhutas samas, et kindlasti ei tohi kujuneda muljet, nagu lubaks immuniteet saadikutele kõike.
Kui immuniteediprobleemidega tegeleb praegu riigikogu, siis mõjuvõimuga kauplemise regulatsioon on arutlusel justiitsministeeriumis. Osaliselt lahendab ministri sõnul probleemi uus, 1. aprillil jõustuv korruptsioonivastane seadus. «Selle teemaga tegeleme edasi juba järgmise aasta alguses koos lobireeglite küsimusega ja siis saab kogu mõjuvõimuga kauplemise poole ka selgemalt sisustada,» ütles ta.
Michal lisas, et rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate põhimõtete ülevõtmise puhul on varemgi ilmnenud, et normid pole kirja pandud piisava selgusega. Ka mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseisu puhul leidis tema sõnul riigikohus, et seaduses pole selge, millised on seaduslikud ja millised ebaseaduslikud mõjutamisviisid. «Tulenevalt riigikohtu otsustest on ennegi seadusi muudetud, ega siin Eesti jaoks midagi tohutult uut ei ole,» lausus ta.
Küsimusele, kas ühte valdkonda kuhjunud probleemide pärast ei peaks siiski muret tundma, vastas Michal, et murelik peaks olema siis, kui põhiseaduslike väärtuste üle ei toimuks arutelu. Arutelu tema sõnul praegu aga käib.