Eelmisel nädalal tõi regionaalminister Siim Kiisler uuesti lauale kõik võimalikud välja pakutud variandid reformist, mille tungivast vajalikkusest on räägitud juba 15 aastat.
Haldusreformile tuleb otsustav aasta
20. oktoober 2012, 00:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda tehes astus ta olulise sammu tagasi enda ja IRLi senisest jäigast positsioonist, mis kolm aastat tagasi esitati kindla soovina liita praegused omavalitsused maakonna-suurusteks üksusteks, kehtestades suuruse alampiiriks 25 000 elanikku.
Nüüd ütleb Kiisler, et see on vaid üks kuuest võimalikust mudelist, mille vahel tuleb valida.
«Minu isiklik arvamus on jätkuvalt, et parim variant on minimaalselt 25 000 elanikku, mis tähendaks reaalselt seda, et väikeses maakonnas oleks üks omavalitsus,» ütleb regionaalminister Kiisler. Aga ta lubab, et kui kriitiline mass koondub mingi teise variandi taha, siis tuleb sellega edasi minna, sest «lihtsalt tänase olukorra vaikne jätkumine on kõige halvem.»
Kui küsida, kas üldse on vaja sellel maastikul muutusi, siis absoluutne vastus on jah, ütleb poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp. «Need vajadused, mis omavalitsuste ees seisavad, ületavad selgelt praegusi omavalitsuste piire. Et inimestel oleks võimalik ennast arendada, oma lapsi arendada, tööd leida, ennast teostada – see kindlasti ei ole lahendatav ühe väikevalla tasandil.»
Neljapäeval ütles president Toomas Hendrik Ilves Eesti Koostöö Kogu liikmetega kohtudes, et Eesti halduskorraldus on ajale jalgu jäänud ja aeg põhjalikuks riigipidamise reformiks on küps. «Kohati on avalik võim seal, kuhu seda nii mitme ametnikuga tarvis ei ole, teisest kohast on riik hoopis ära kadunud,» nentis riigipea.
Hea, et minister on lõpuks tööle hakanud ja kõik variandid lauale toonud, ütleb opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide esindaja ja riigikogu maaelukomisjoni juhtiv Kalvi Kõva. «Sealhulgas rõõmustavalt on aruteluks pakutute hulgas ka mudel, mis mulle kõige õigem tundub - tugevdada maakonnakeskusi, et omavalitsused saaksid laiemat koordinatsiooni nõudvad ülesanded maakonna tasemele üle anda.»
Minister Kiisler on kindel, et kui kriitiline mass koondub praegu ühe reformivariandi taha, siis on täiesti võimalik jõuda valmis järgmisel sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks, mitte oodata veel neli aastat järgmisi valimisi. Annika Uudelepa arvates on aga esialgselt välja pakutud ajakava ebarealistlik. «Protsesse, mis on vaja läbi teha ja mis hõlmavad väga palju osapooli, on lihtsalt nii palju,» ütleb Uudelepp.