Reformierakonnaga koos koalitsiooni kuuluv Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ei toeta reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michali ettepanekuid abieluvälise kooselu reguleerimiseks.
Koalitsioonis ei ole abieluvälise kooselu reguleerimises üksmeelt
22. oktoober 2012, 20:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«IRL on kindlal seisukohal, et abielu institutsioon on parim viis mehe ja naise vahelise kooselu registreerimiseks. Poollahendusi abielu kõrvale tekitada ei ole vaja,» ütles IRLi peasekretär Priit Sibul Postimehele. Ta juhtis tähelepanu, et täiskasvanud inimestel on juba praegu võimalik soovi korral omavahelisi suhteid eraõiguslike lepingute kaudu reguleerida ning vajadusel saab ka sellekohaseid seadusi täiendada.
Sibula sõnul leiab IRL, et samuti ei ole mingit põhjust kokku siduda kooseluküsimusi ja laste õiguste kaitsmist. «Oleme varasemalt öelnud, et ei toeta samasooliste kooselu registreerimist ning abielu institutsiooni nõrgendamist, kuid millegipärast soovitakse seda seekord teha laste õiguste kaitsmise kattevarjus,» lausus ta.
Sibul lisas siiski, et kindlasti toetab erakond laste õiguste senisest paremat kaitsmist ning kavatseb teha oma ettepanekud perekonnaseaduse täiendamiseks.
Augustis erakondadele ja huvirühmadele saadetud kooseluseaduse kontseptsioonis pakkus justiitsministeerium välja ettepanekud nii registreeritud kui ka registreerimata ehk faktilise kooselu õiguslikuks reguleerimiseks. Justiitsminister Kristen Michal ütles eelmisel nädalal Postimehele, et kui kooselu registreerimise võimalus on tekitanud rohkem emotsioone, siis faktilise kooselu reguleerimisele ei ole tugevat vastuseisu olnud.
Tema sõnul peaks lähiajal selguma, kas edasi on võimalik liikuda mõlemat ehk nii faktilist kui registreeritud kooselu käsitleva eelnõu koostamisega või tuleb esialgu jätkata ainult faktilise kooselu osaga. «Järgmise aasta keskpaigaks võiks eelnõu olla juba valmis ja saadetud huvirühmadele, ministeeriumidele ja teistele osapooltele ülevaatamiseks,» ütles Michal.
Faktilise kooselu osas soovib ministeerium, et elukaaslastele, kel on vähemalt üks ühine laps, laieneksid automaatselt abielu üldised õiguslikud tagajärjed nagu näiteks pere ülalpidamise kohustus. Kooselu lõppemise korral tekiks elukaaslastel võimalus nõuda kooselu kestel soetatud vara tasaarvestamist, kuigi kohus võib nõude kindlaksmääramisel ka poolte võrdsusest kõrvale kalduda, ning pärimisküsimustes oleksid elukaaslased teineteise järel teise järjekorra seadusjärgsed pärijad.
Michali sõnul on kavandatava regulatsiooni mõte kaitsta kooselusuhetes lapsi ja nõrgemat poolt ning anda lisakindlust elukaaslasele, kes on lapsega koju jäänud ja pühendunud perekonna eest hoolitsemisele. Varaküsimused tekivad tema sõnul ju alles siis, kui minnakse tülli või juhtub midagi ootamatut, näiteks halveneb järsult ühe elukaaslase tervis.
Teine ettepanek annaks Eesti elanikele võimaluse oma kooselu ka registreerida. Kontseptsiooni kohaselt saaksid seda võimalust kasutada kõik paarid sõltumata sellest, kas tegu on vastassoost või samast soost inimestega. Selleks peaksid elukaaslased sõlmima notari juures kooselulepingu, kus peab valima varasuhte ning lisaks saab kokku leppida ka ülalpidamiskohustuste ja pärimise küsimustes.
Michal täpsustas siiski, et edasiste arutelude käigus tuleb veel otsustada, kas kooselu registreerimise võimalus peaks olema kõigil või peaks see kehtima ainult samasoolistele paaridele, kes Eestis abielluda ei saa. «Variant on öelda ka, et see oleks ainult erisoolistele inimestele, kes ei soovi abielluda, et saada täiendavat kindlust oma partneri suhtes ja jõuda ühisele arusaamisele, kuidas varalised küsimused on lahendatud,» lisas ta.