Riigikogu demokraatide ühenduse saadiku Deniss Boroditši hinnangul tuleks Eesti seni ranget kodakondsuspoliitikat leevendada, kuna see ei vasta enam tänapäeva oludele.
Boroditš: Eesti kodakondsuspoliitika ei vasta tänapäeva oludele
23. oktoober 2012, 23:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«1990. aastatel vastu võetud kodakondsusseaduse ranguse üks põhjusi oli Eesti riigi hirm Interrinde ning suure hulga ebalojaalsete mitte-eestlastest kodanike ees. Aeg on näidanud, et vene inimesed on riigile lojaalsed ning nad tahavad siin elada, töötada ja luua pere. Ma arvan, et Eesti riigil on nüüd aeg näidata omakorda lojaalsust ja teha samm nende inimeste poole, kes on siin elu aeg töötanud ja makse maksnud, kuid kellel ei ole Eesti kodakondsust,» ütles Boroditš intervjuus BNSile.
Venekeelsete gümnaasumite reform on Boroditši sõnul kindlasti vajalik. «Vana süsteem on aegunud ning ei saa olla rahul nii venekeelsetes gümnaasiumites pakutava haridusega tervikuna kui ka seal õppivate noorte eesti keele oskusega. Samas ei oska isegi paljud haridusvaldkonna spetsialistid anda selget vastust, milline hariduskorralduse variant oleks kõige parem,» märkis ta.
Boroditši sõnul on talle sümpaatne õppetöö korraldus Tallinna humanitaargümnaasiumis, kus õpilaste tase on kõrge ja kus eesti keelt õpetatakse juba algklassidest peale. «Selle kooli kõrged näitajad riigieksamite pingereas ei ole märkimisväärsed mitte ainult venekeelsete koolide seas vaid kõigi Eesti koolide seas kokku. Ma arvan, et see on suund, kuhu peaks liikuma kogu Eesti venekeelne haridus tervikuna,» lausus ta.
Tallinna humanitaargümnaasium oli mullu riigieksamite soorituste pingereas kõigi Eesti koolide arvestuses kolmandal kohal.
«Reform on vajalik ja selle edu ei ole kinni niivõrd õpetatavate eestikeelsete ainete arvus kui just heades pedagoogides,» nentis Boroditš.
Ta möönis, et vene keelt rääkivate inimeste võimalused eneseteostuseks ja karjääriks Eestis on piiratud. «Samas ei saa öelda, et venelased selle pärast massiliselt Eestist lahkuksid. Välismaale minevate inimeste osakaal on eestlaste ja mitte-eestlaste seas samas suurusjärgus. Teine asi on selles, et statistika ja analüüside järgi on avalikus sektoris venelastest töötajaid vaid paar protsenti ning see mõjutab psühholoogiliselt potentsiaalselt avalikku sektorisse tööle tulla võivaid venelasi. Nad vaatavad statistikat ja ütlevad: «Miks ma peaksin avalduse kirjutama ja töökohale kandideerima, kui sellest niiukinii mingit kasu ei ole?»,» nentis Boroditš.
Ta märkis, et tööturu konkurentsis avaldab mõju ka see, kui inimesel on vene nimi. Eriti avaldab vene nimi mõju karjäärivõimalusele avalikus sektoris ja poliitikas. «Seda ei saa eitada, et võimalused on vene nime puhul piiratumad,» nentis Boroditš. Samas ei peaks vene inimesed tema sõnul kartma konkurentsi, vaid peaksid julgelt edasi minema ning mitte kartma oma mitte-eesti päritolu.
Keskerakonnast lahkunud Rainer Vakra, Inara Luigas, Lembit Kaljuvee, Kalle Laanet, Deniss Boroditš, Ain Seppik, Vilja Savisaar-Toomast ja Toomas Varek asutasid aprilli lõpus MTÜ Demokraadid.