Tunne Kelam rõhutas täna Euroopa Parlamendi täiskogul Venemaast rääkides, et euroliit peab enam usaldama omaenda jõudu ja väärtusi.
Kelam: euroliit peab usaldama omaenda jõudu ja väärtusi
1. aprill 2009, 23:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Brüsselis kogunenud Euroopa Parlamendi täiskogu arutas Euroopa Liidu - Venemaa suhete hetkeseisu üle. Euroopa Liidu ja Venemaa uut koostöölepingut käsitleva raporti autor on Janusz Adam Onyszkiewicz, vahendas parlamendi Euroopa Rahvapartei fraktsiooni pressiesindaja.
Arutelul ERP-ED fraktsiooni nimel sõna võtnud Tunne Kelam juhtis tähelepanu asjaolule, et selle raporti vastuvõtmine kujuneb Euroopa Parlamendi selle koosseisu viimseks seisukohavõtuks suhete kohta Venemaaga.
«Parlamendi sõnumi suurim tugevus on selle järjekindluses, mis võrsub ühistest Euroopa väärtustest,» kinnitas Eesti saadik.
Kelami sõnul on kohane meenutada, et Venemaaga suhtlemisel on Europarlamendi liikmetele siiani aluseks 2005. aastal vastu võetud Cecilia Malmströmi raport, mille seisukohtadest enamus vajab üha elluviimist.
Eesti saadik tundis muret, et suhetes Venemaaga on Euroopa Liit süvenevas patiseisus.
«Selle asemel, et läbi aastate korrutada, kui tähtis partner Venemaa on Euroopa
jaoks, peab Euroopa Liit uueks partnerluslepinguks valmistumisel kõigepealt usaldama omaenda jõudu, potentsiaali ja väärtusi ning nende eest ka tegudes seisma,» kutsus kõneleja Komisjoni üles.
Kelami hinnangul on Venemaal samal ajal toimunud olukorra kvalitatiivne halvenemine. Selle räigeim näide oli see, kui Euroopa Liidu suur partner 2008. aasta augustis äärepealt okupeeris suveräänse naaberriigi.
Eesti saadiku sõnul peavad Euroopa Liidu riigid endalt küsima, kas nad pole selle agressiooni eest kaudselt kaasvastutavad.
«Distantseerides end Gruusiast ning lükates edasi talle NATO teekaardi pakkumise julgustati Vene militariste asuma Gruusia kallal jõudu kasutama,» leidis Kelam.
Venemaal tugevnevat inimõiguste rikkumist kritiseeritakse, kuid see jääb Kelami väitel formaalseks žestiks kuni inimõiguste ja õiguskorra kaitsmise probleemid ei muutu sama loomulikuks koostisosaks Euroopa Liidu poliitikas kui seda on energiatarned.
«Vastasel juhul on võimalik väita, et aitame kaudselt Vene inimõiguslasi poliitilise gaasiga lämmatada vastukaubana torujuhtmetest tuleva loodusliku gaasi eest,» arvas ERP-ED kõneleja.